KESKKONNA HÄVITAMINE

Loodus pakub taimedele ja loomadele kõike eluks vajalikku. Kahjuks hävitatakse loodust Maa elanike arvu kasvu tõttu üha suuremas ulatuses.

Inimesed hävitavad ja reostavad keskkonda, kuna vajavad üha rohkem põllumajandusmaid ja ehituskrunte. Sealjuures on aga võimalik loodust ning selle asukaid kaitsta, kui oma vajaduste rahuldamisel talitatakse targalt ja säästlikult, mitte aga hoolitamatult hävitades.

ÜLERAHVASTATUS

Tänasel päeval elab maakeral ligikaudu viis miljardit inimest. Umbes järgmise 4o aastaga Maa elanike arv kahekordistub.

Vähemalt kolmandik maakeral elavatest inimestest kannatab nälga. Pidevalt kasvav vajadus toidu ja elukohtade järele suurendab pingeid hetkel asustatud aladel. See viib sageli äärmiselt hinnaliste alade hävitamiseni, metsloomad ning taimed aga tõrjutakse üha väiksematele territooriumidele.

LOODUSKESKKONNA HÄVITAMINE

Märgalad, mitmesugused pidevalt või ajutiselt veega üle ujutatud alad ning troopilised vihmametsad on paljude metsloomade ja taimede jaoks äärmiselt olulised. Need on ka ühed kõige suuremas ohus olevatest piirkondadest. Bengali lahe soodes alates rannikuäärsetest märgaladest kuni mangroovsoodeni elutseb mitmeid loomi: kiile ja konni, mudahüpikuid ja tiigreid.

Inimesed kuivendavad märgalasid kogu maailmas, et saada rohkem põlde, maad vabrikute, elumajade ning turismikeskuste ehitamiseks. Seda protsessi on võimalik peatada vaid looduskaitseseadusi forsseerides. Troopilistes džunglites elutseb peaaegu 90% kõikidest maailma looma- ja taimeliikidest, ent seda määratud rikkust ohustab džunglite maharaiumine. Üle kolmandiku inimkonnast, sealhulgas arengumaadest pärit inimesed, saab energiat puidu põletamisest. Puit on küll põhimõtteliselt kergestitaastuv tooraine, kuid paljudes riikides kasutatakse seda palju kiiremini ja rohkem, kui see taastuda jõuab. Metsade hävitamine Himaalaja mäestiku lõunanõlvadel põhjustas Bangladeshis korduvaid, katastroofilisi üleujutusi.

Paduvihmad uhtsid paljast maapinda seal, kus kunagi kasvasid lopsakad metsad, jõed väljusid oma kallastest, vesi ujutas üle mitmeid lähedalasuvaid külasid ja linnu.

PINNASE JA VETE REOSTUS

Savannid ja stepid pakuvad toitu paljudele rohusööjatele loomadele, näiteks ninasarvikutele, gasellidele, sebradele ja pühvlitele, ent on ühtlasi toiduallikaks ka koduloomadele. Paljudelt aladelt aetakse metsloomad minema, et kariloomadel oleks piisavalt toitu.

Niisugune ülemäärane karjatamine põhjustab olukorra, kus rohi ei jõua nii kiiresti tagasi kasvada ning taimkate on nõrk ja ebaühtlane. See toob nähtavale aga pealmise pinnasekihi, mille tuuled seejärel minema puhuvad või vihmad ära uhuvad. Sel moel muutub kolmandik põllumajandusmaadest viljatuks. Järgmine probleem on vete reostamine tööstusjäätmetega, linna kanalisatsiooni reovete ja veetranspordiga ning põldude ülemäärane väetamine. Seetõttu on paljudes maades olmevee puhastusnorme karmistatud.

Hulgaliselt ojasid ja jõgesid on juba sel määral reostatud, et neis puudub igasugune elu. Äärmiselt tundlikuks ja ohustatud kohaks on jõgede suudmed, mis alluvad merede tõusude ja mõõnade rütmile.

Neis biotoopides elutsevad limused, näiteks austrid, kellest toituvad toonekurelised. Need paigad on praegu veel toiduküllased, ent kasvav keskkonnareostus kujutab nendest aladest sõltuvatele loomadele surmaohtu.

Ookeanides, mis katavad 70% Maa pindalast, elutseb mitmeid taime- ning loomaliike. Ookeanide vetel on küll isepuhastusvõime, ent kui inimene kalapüüki ei piira ning ei lõpeta merede käsitlemist piiritu prügilana, satub elu ookeanides tõsisesse ohtu.

UUTE BIOTOOPIDE LOOMINE

Looduskaitsealad küll säilitavad metsikutele taimedele ja loomadele olulisi biotoope, kuid need moodustavad vaid tühise osa maailma kõikidest ohustatud aladest. Sel moel on tänasel päeval kaitse all vaid vaevu 3% Maa üldpindalast. Paljude alade jaoks saabub abi liiga hilja.

Ka tiheda asustusega kohtadesse uute biotoopide loomine on tähtis ning võimalik. Näiteks võib tuua tiikide rajamise. Kui tiigikallastel lasta loomulikult taimestikuga kattuda, meelitavad nad ligi veelinde ja teisi loomi. Mõne aasta pärast saab vaid ekspert aru, et tegemist on tehislikult loodud tiigiga.

Londoni südames, vaid mõne sammu kaugusel King´s Crossi metroojaamast paikneb Camley Streeti looduskaitseala. Selles kohas kaevandati veel hiljuti sütt. Kaevandamise lõppedes maha jäetud alad rekultiveeriti ning sinna istutati puid ja muid taimi. Seejärel naasid nendele aladele metsloomad ja taimed. Tänasel päeval kasvab siin üle 250 taimeliigi ning elutseb üle 22 loomaliigi – alates haruldastest ämblikest kuni haigruteni. Camley Streeti kaitseala on näide sellest, mismoodi on võimalik aidata loodusel tagasi saada esialgset seisundit.

Sumatra saarel Medani linna lähistel, on kohtadesse, kus põllumaade saamiseks mangroovsoid kuivendati, nüüd taas istutatud üle poole miljoni mangroovpuu. Kuna sood on paljude kalade ning krevetiliste looduslikuks keskkonnaks, tõi keskkonna uuendamine kasu nii kalameestele kui loodusele.

MAA SÄÄSTLIK MAJANDAMINE

Hiiglaslikud vihmametsade alad raiutakse maha ning muudetakse põldudeks. Esimestel aastatel on pinnas äärmiselt viljakas, ent muutub kiiresti viljatuks.

Põllumehed on juba mõne aasta pärast sunnitud järgmisel alal puud välja juurima ning sel moel jätavad nad endast maha surnud maastiku. Vihmametsade raie põllumajandusmaade saamiseks on täiesti mittevajalik.

Paljusid džunglist pärinevaid tooteid saab korjata ka seda keskkonda hävitamata. Nende hulka kuuluvad looduslik vaik, mitmed puuviljad ja pähklid, mida me siiani pole suutelised istandustes kunstlikes tingimustes kasvatama, ning eeskätt muidugi puit.

Ümbertöötlemiseks võib ettevaatlikult raiuda valitud puid, hiljem aga asendada need noorte puuistikutega. Niisugusel säästlikul meetodil on võimalik saada hulgaliselt väärtuslikke tooteid, kindlustades sealjuures töö ja elatise kohalikule elanikkonnale, eelkõige aga mitte kahjustades paljude looma- ja taimeliikide keskkonda.

Säästev suhtumine loodusesse ei ole kaasaegne leiutis, metsade algasukad on seda põhimõtet järginud tuhandeid aastaid. Kui säästev suhtumine muutuks üldlevinuks, oleks võimalik vihmametsade hävitamine peatada.

Meile äärmiselt olulised tooted – näiteks kohv, kakao ja paljud ravimtaimed pärinevad algupäraselt vihmametsadest. Hulgaliselt teisi kasulikke tooraineid nii sellest kui teistest keskkondadest ootab veel avastamist. Võib-olla on vihmametsades peidus uued, meile veel tundmatud toiduallikad või vähiravimid? Meil on võimalus need üles leida tingimusel, et selle keskkonna mõttetu hävitamine lõpetatakse.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Õpilase entsüklopeedia

*http://www.agri.ee/maamajandus/aastavakk/index.html