KARATE KID 2

Vaatasin „Karate Kid 2” lindistust 2.novembril 2005. See on filmi teine osa. Film räägib poisist, kes õpib karated oma ala meistrilt. Tema õpetaja isa jääb aga haigeks ja nad sõidavad koos teda vaatama, lennates Jaapanisse.

Seal ootas guru Mijagit aga kunagine sõber Sato, kelle au ta aastaid tagasi riivas. Sato tahab au nimel surmani võidelda, kuid Mijagi keeldub. Samas sureb võitluskunstide meistri isa ja Sato annab talle kolm päeva leinamiseks, kuna too oli Satole Mijagi kõrvalt karated õpetanud.

Samal ajal tekivad konfliktid Danieli ja Sato vennapoja Choženi vahel. Daniel avastas Choženi organiseeritud pettuse, kuid Chožen väidab, et see on laim. Ta väidab, et on solvatud ja kutsub Danieli au pärast võitlema, millest too keeldub.

Kolme päeva pärast puhkeb aga võimas orkaan. Väljas märatseva tormi käes kukub Sato maja kokku ja Mijagi päästab endise sõbra rusude alt. Sato andestab Mijagile palju aastaid tagasi juhtunud sündmused ja nad lepivad ära.

Järgmisel päeval toimub iidse lossi varemetes suvine tantsufestival. On esinemas viimane tantsutrupp, kui lavale ilmub Chožen ja ähvardab Danieli tüdruksõbra Kumito, kes just esinemas on, tappa, kui Daniel temaga ei võitle. Danielil ei jää muud üle, kui lavale ronida ja võidelda elu ja surma peale. Muidugi võidab pärast pikka ja tasavägist võitlust Daniel.

Rešissöör: John G Avilsen

Osades: Daniel – Ralph Macchio

Mijogi – Norijuki Pat Morita

Sato – Danny Kamekona

Kumiko – Tamlin Tomito

Selles filmis tutvusin Jaapani kultuuriga ja idamaa võitluskunstidega. Elamud olid kergest ja õhukesest materjalist ja maju ümbritses väike aiake. Vanemad andsid oma oskusi lastele edasi – tantsu, põllupidamist ja võitluskunsti.

Filmis oli mu lemmiktegelane Mijagi. Mijagi oli loo positiivne tegelane. Ta mediteeris huvitavalt ja jäi igas olukorras enesele kindlaks.