Kalahari kõrb

Kõrbe iseloomulikud omadused

Kalahari nimetatakse kõrbeks, kuid õigem oleks seda nimetada poolkõrbeks, sest sademete keskmine hulk ületab oluliselt päriskõrbele omase keskmise sademetehulga. See on kiltmaa, mis paikneb 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandik, mõned kõrgendikud ja munajad mäed välja arvatud.

Kalahari põhjaosas, Okavango jõe deltas moodustuvad termiitide ehitised saarekesi. Inimesekõrgused kivikõvad termiidihunnikud eristuvad selgelt maapinnast ja taluvad erosiooni paremini kui pehme liiv.

Soolajärved paiknevad laialipillutatult ja neid on eriti palju Kalahari kuivas lõunaosas.

Kliima

Erinevalt Sahara kõrbest on suvi Kalaharis niiske ja seepärast elutseb seal palju loomi. Vihmaperiood kestab umbes viis kuud, oktoobrist märtsini. See on lõunaperioodi suveperioodi vältel. Sademed on paigutise ja ebaregulaarse iseloomuga.

Rohkem vihma, isegi kuni 450 mm, sajab põhja pool ja idas, edelaosas on sademeid aga poole vähem.

Aprillis väheneb sademete hulk isegi kõige vihmarohkemates paikades kuni 25 millimeetrini ning algab talvine põud. Septembris on kõigis jõgedes vähe vett või on nad üldse ära kuivanud.

Temperatuur võib kõrbe lõunaosas ulatuda kuni 47 kuumakraadini. Kuna kõigis kõrbetes langeb öine temperatuur palju, ei ole haruldased ka öökülmad. Loomade ellujäämisvõimalused sõltuvad oskusest vihmaperioodi ära kasutada, kuna toit on siis suurtes kogustes kättesaadav. Just sel ajal toob enamik rohusööjaid loomi ilmale oma järglased.

Taimestik

Kalahari vegetatsiooniterritoorium lõpeb põhjas savannimetsadega, lõunas aga puisrohtlatega.

Põhjaosas kasvavad suured puud: eebenipuud, viigipuud ja baobabid, maa on aga suuremalt jaolt kaetud rohuga. Lõuna poole liikudes ja ümbruse kuivenedes muutub kõrb mitu korda tühjemaks ning seal esineb palju vähem puid.  Rohi ei kasva enam kõikjal , vaid paiguti. Küllaltki suurel osal kõrbest kasvab põõsastik.

Kõige põuasemates paikades kasvavad vaid pikkade, arenenud juurte ja jämedate vartega taimed. Palmisalusid esineb kohtades, kuhu loomad on maha jätnud palmiseemneid sisaldavaid väljaheiteid.

Vihmaperioodil võib imetleda värvikirevate lillede rikkust.

Loomade ränded

Iga-aastased vihmavalingud muudavad Kalahari ilmet ja mõjutavad loomade elu.

Angola kiltmaalt voolav vesi põhjustab põhja pool paikneval Okavango jõel üleujutusi, tekitades soise delta, väikeste järvede ja laguunide süsteemi. Need täituvad kiiresti kaladega, kes langevad kalatoiduliste lindude saagiks. Enamik järvi ja laguune kuivavad siiski põua ajal ära.

Kõrbes toimuvad suured muutused põhjustavad toidu otsingul pühvlite, elevantide, gnuude ja sebrade rändmaise kaugete vahemaade taha. Vihmaperioodil liiguvad nad lõuna poole, et mitte ära uppuda. Põuaperioodil liiguvad nad vee otsinguil tagasi põhja poole.