KAITSE PRÜGI EEST

Suurte linnade ja asulate ligiduses kohtab kahjuks üsna sageli prügihunnikuid. Jäätmed visatakse sageli suvalistesse kohtadesse ning need muutuvad ohuks loomadele.

Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda.

PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID

Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõningad plastmassid jms.) sobib ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks. Kahjuks maandub enamik jäätmeid endistviisi prügimäel. Paljudes linnades on prügilad liiga täis, uute paikade leidmine aga on järjest raskem.

Ainus lahendus sellele probleemile on prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi, metalli, klaasi ning reklaamlehed selleks ette nähtud konteineritesse, saame jäätmete hulka prügimägedel vähemalt 20 % võrra vähendada.

LOOMADELE OHTLIK PRÜGI

Jäätmed ei reosta mitte ainult loodust, vaid võivad ohustada loomade või isegi inimeste tervist (näiteks klaasikillud). Loomadele võib ohtlikuks saada ka muud tüüpi prügi.

Näiteks minemavisatud õngenöörid on nagu püünised, kuhu võivad kinni jääda veelinnud, näiteks laugud või luiged. Õngenöör takerdub nende jalgadesse ja tiibadesse või mässib end ümber kaela. Vahel jääb neile kõrri või mujale kehasse kinni õngekonks.

Lindudele on ohtlikud ka õnge raskust suurendavad tinapommid. Kui uudishimulik lind tina alla neelab, hukkub ta mürgituse tõttu, seetõttu on tina kasutamine paljudes riikides keelatud.

Randadel võivad linnud takerduda joogipurkide kaanel olevatesse avamiskonksudesse. Need võivad linnu nokka- või isegi peadpidi lõksu püüda, nii et lind sureb nälga. Kui lind on jalga- või tiibapidi kinni jäänud, püüab ta end meeleheitlikult vabastada. Vabadusse pääsemisel on kurnatud linnud vaenlastele väga kergeks saagiks.

Klaasitükid tekitavad rebastele, mäkradele ja teistele loomadele lõikehaavu. Pudelid on ohtlikud pisematele loomadele. Sisalikud, vaskussid ja pisiimetajad ronivad neisse sageli, kuna pudelis on soe nagu kasvuhoones, ent vahel ei oska nad sealt välja pääseda ning hukkuvad nälja või ülekuumenemise tõttu.

PRÜGIST TÕUSEB KA TULU

Mõnedele loomadele kujutab prügi tõepoolest surmaohtu, ent samal ajal ka rikkalikku toiduallikat.

Öösiti hulguvad linnatänavatel näljased rebased. Kõige tulusamad toiduallikad on kiirtoidurestoranide prügikonteinerid.

Rebased leiavad sealt kanakonte ja hamburgerijäänuseid. Loomad on õppinud koguni ninaga konteinerite kaasi üles tõstma, et toidule ligi pääseda. Kõige sagedasemad külalised kogu maailma prügilates on rotid ja metsistunud kassid, kes siin sageli koos maiustavad.

Jäätmeid oskavad hästi ära kasutada ka mõningad kajakaliigid. Kuna prügilad on neile toiduallikaks aasta ringi, siis kajakate populatsioonid üha suurenevad.

KUIDAS LOODUST PRÜGI EEST KAITSTA?

Jäätmete vähendamine

Ümbertöödeldava ja taaskasutatava toorme kasutamine võimaldab inimese toodetava prügi hulka olulisel määral vähendada. Paljutki sellest, mis prügimäele visatakse, saab uuesti kasutada. Seetõttu on paljudesse kohtadesse paigaldatud eraldi konteinerid vanapaberi, eri värvi klaasi ja olmejäätmete jaoks. Prügi sorteerimine ja taaskasutamine vähendab prügilate laienemise kiirust, aidates praegustel jäätmete ladestuskohtadel pika aja vältel toimida.

Loomade säästmise võimalused

Meie – inimesed, saaksime jäätmete tõttu hukkuvate loomade hulka vähendada – piisaks sellest, kui loobuksime tooteid liigselt pakendamast või kasutaksime ohutumaid pakendeid. Näiteks muutuvad osad plastmassid päikese toimel hapraks, seetõttu pääsevad neisse lõksu jäänud loomad kergemini vabaks. Samuti saaks loobuda plastikaatkotist, asendades selle paberkotiga.

MIDA SAAKS ÄRA TEHA?

Jäätmete ladestamine prügilasse on tänapäeval levinuim prügi käitlusmeetod, kuid alates 1970-ndatest on hoogustunud katsed juurutada jäätmete sorteerimist, mis aitaks osa äravisatavatest jäätmetest uuesti kasutada.

Kogu maailmas korraldatakse ümbruse koristamise aktsioone. Ka Eestis on juba mõned aastad talgute korras koristatud näiteks maanteeääri. Igal aastal kogutakse nii kokku tuhandeid tonne prügi, mis läheb ümbertöötlemiseks ning taaskasutamiseks. Tänu sellele muutub ka inimeste suhtumine keskkonnareostusse.

Alates 1995. aastast kehtib Eestis pakendiseadus, mis kehtestab nõuded pakendile ja selle taaskasutamisele. Seaduse eesmärgiks on soodustada pakendi ringlust, välistada pakendi võimalikku kahjulikku mõju elukeskkonnale ning vältida või vähendada kasutatud pakenditest jäätmete moodustumist.

Samas on tähtis teadvustada, et vaid koristamisest ei piisa – palju olulisem on vähem prügi tekitada. Keskkonnahävitajate suhtes saab kehtestada karmid seadused kõrgete trahvimääradega.

Veelgi parimaid tulemusi annab aga keskkonnateadlikkuse suurendamine ehk teadasaamine, mida looduse reostamine endaga kaasa toob ning kas tasub raiuda oksa, millel ise istume.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel405_381.html

*http://www.keskkonnainfo.ee/jaatmed/

EVELIN VIKS