Viimase 50 aasta jooksul on Euroopa jõed tugevasti reostunud. Mitmeid
huvitavaid loomaliike ähvardab tänasel päeval hukk põhiliselt seetõttu, et
nende elukeskkond muutub eluks kõlbmatuks.
Paljudesse jõgedesse suubuvad tänapäeval reoveed, mis lähtuvad nii
kodustest majapidamistest, tööstusest kui põllumajandusest. Veevool kannab
endaga kahjulikke aineid läbi tervete mandrite, reostades sealjuures loomade
elukeskkonda, lõppkokkuvõttes aga ka merd.
REOSTUSE PÕHJUSED
Jõevee kvaliteet on alates 70-ndatest aastatest drastiliselt halvenenud.
Inglismaal 80-ndatel aastatel läbiviidud uuringud näitasid, et üle 2000 km
ulatuses jõgesid oli “surnud”. Iga päev reostatakse mageveekogusid uute,
keerukamate ja tugevamate mürkidega. Meie järvede ja jõgede olukorda halvendab
ka see, et nad on suhteliselt madalad ning külmuvad talviti. Seetõttu on nende
isepuhastumisvõime väike ja hapnik lõpeb talvel kergesti. Ka mürkide
aurustumine on aeglasem.
Tööstus: Euroopa jõgedesse lastakse igal aastal miljoneid tonne hõbedat, vaske,
elavhõbedat, tsinki ja arseeni sisaldavaid ühendeid. Jõgedesse jõuavad ka
vihmavees sisalduvad kahjulikud ained. Kütuste põlemisel paiskub õhku suur hulk
vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi. Päikesevalgus muudab nad väävel- ja
lämmastikhappeks, mis pöörduvad maapinnale tagasi happevihmade näol.
Reoveed: 1989. aastal valati ainuüksi Suurbritannias jõgedesse 1,4 miljardit
heitvett. Enamik jõuab sellest ojade ja jõgede kaudu otse merre. Reovetes
leiduvad mürkained toetavad seente – orgaanilistest jäätmetest toituvate
bakterite arengut. Bakterid levivad rohelistele taimedele ning kasutavad ära
vees sisalduva hapniku, põhjustades taimede ja loomade surma.
Põllumajandus: Pestitsiidid, kunstväetised ning herbitsiidid imbuvad vihmade ajal
pinnase kaudu jõgedesse, lisades oma osa vees olevatele mürkidele.
Kalakasvatus: On omamoodi irooniline, et kalakasvandused, mis üritavad
taastada reostuse poolt hävitatud lõhe- ja forellipopulatsioone, vähendavad
muude loomade ellujäämisvõimalusi. Pestitsiidide kasutamine liigsete
veeputukate hävitamisel ohustab tõsiselt vähke, krabilisi ja molluskeid.
LEMLELISTE VOHAMINE
Puhastusseadmetest, tööstusettevõtetest ning põldudelt jõgedesse jõudvad
lämmastiku- ja fosforiühendid põhjustavad protsessi, mida nimetatakse vee
eutroofiaks – toitainete rohkusest põhjustatud intensiivseks taimestiku
arenguks, mis on eriti ohtlik seisvatele vetele. Lemlelised katavad kasvades
mineraaliderikka vee pinna rohelise kihina, seetõttu ei ulatu valgus teiste
taimedeni ning need hukkuvad. Lagunedes kasutavad hukkunud taimed ära vees
leiduva hapniku jäägid, mis omakorda põhjustab kalade ja teiste vees elavate
loomade lämbumise.
MÕJU LOOMASTIKULE
Veereostus puudutab esmajärjekorras erinevaid söögikõlbulikke kalaliike.
Forellid ja lõhed vajavad külma, hapnikurikast vett. Mitmete Euroopa jõgedes on
nende kalade arvukus peaaegu nullilähedane. Ka visad kalad – karpkalad, haugid,
linaskid ja latikad, kes on harjunud elama madalama hapnikusisaldusega ning
soojemates vetes, hävitavad vees lahustuvate kahjulike ainete tagajärjel.
Suurbritannias aeglase vooluga jõgedes läbi viidud uuringud näitasid, et veel
viiekümnendatel aastatel oli latikas seal äärmiselt arvukas, tänasel päeval on
see peaaegu väljasurnud liik. Vees sisalduvate toksiinide tõttu on Euroopa
jõgedest kadunud ka angerjate populatsioonid. Selle põhjuseks on suur kogus
mitteorgaanilisi eriti pliid, tsinki, vaske, elavhõbedat, hõbedat, niklit ja
kaadmiumi sisaldavaid sooli, mis hävitavad kalade uimedelt limakihi ja nende hingamisvõime.
JÕGEDE REOSTATUS – ÜLEMAAILMNE PROBLEEM
Reini jõgi voolab läbi viie suure tööstusriigi ning on Euroopa kõige
saastatuim jõgi. Iga päev toob ta Põhjamerre sada tonni mürgiseid raskemetalle.
1986. aastal lasi Šveitsis Baseli lähistel asuv Sandozi keemiatehas Reini jõkke
30 tonni äärmiselt mürgiseid kemikaale, mis põhjustasid ökoloogilise
katastroofi. Jõgi kandis mürkained Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse
ning tappis oma teel praktiliselt kõik elava. Täielik toibumine sellest
õnnetusest võtab aega veel mitu aastakümmet.
Ganges India jaoks püha jõgi. Traditsioonide kohaselt matavad hindud oma
surnud selle jõe voogudesse. Kuna piki Gangese kaldaid elab tänapäeval üle 200
miljoni inimese, ei piisa enam jõe looduslikust isepuhastusvõimest. India
valitsus on algatanud jõe puhtuse säilitamise projekti. Tänapäeval põletatakse
Varanasi ümbruses surnukehi ning jõkke jõuab vaid tuhk. Projekt algatas ka
jäätmete ulatusliku töötlemise, mis kunagi lihtsalt jõkke heideti.
Palju aastaid puudus elu Thamesi jões peaaegu täielikult. Seetõttu hoitakse
täna jõkke suubuvat heitvett range kontrolli all, puhastusjaamu on
moderniseeritud ning on ehitatud juurde uusi töötlemisjaamu. Tänu sellele saab
tänasel päeval Thamesis elutseda lõhe ning see on üks puhtamaid läbi suurlinna
voolavaid jõgesid maailmas. Ent ka Thames on hapnikku kadumise tõttu haavatav.
Näiteks 1986. aasta juulis hukkus ligi miljon kala, kuna Londoni heitveed
pääsesid tulvade tõttu jõkke.
MIDA SAAKS ÄRA TEHA?
*Ära vala juuksevärvi, blondeerimisvahendite jäänuseid, arstimeid ja
kasutatud mootoriõli kanalisatsiooni. Neid ladustatakse selleks ette nähtud
kohtades.
*Nõua puhastusseadmete moderniseerimist ja uute tehnoloogiate juurutamist.
*Kasuta fosfaadivabu puhastusvahendeid ning ära osta keskkonda reostavate
rahvusvaheliste suurkontsernide toodangut.
*Eelista mahepõllundustooteid, mille kasvatamisel pole keskkonda liigsete
kemikaalidega mürgitatud.
*Toeta kohalikke keskkonnakaitseliikumisi, mis osalevad vete kaitsmisel.
*Aita kaasa info levitamisele vete reostust põhjustavate ettevõtete ja
meetodite kohta ja toeta seaduste vastuvõtmist, mis aitaksid vete seisundit
kontrollida.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Loomariigis
*Õpilase entsüklopeedia
*P. Anttila, M. Ojanen, M. Puhakka, T. Vuorisalo, T. Frey
“Globaalsed keskkonnaprobleemid”