JÕGEDE KAITSE

Viimase 50 aasta jooksul on Euroopa jõed tugevasti reostunud. Mitmeid huvitavaid loomaliike ähvardab tänasel päeval hukk põhiliselt seetõttu, et nende elukeskkond muutub eluks kõlbmatuks.

Paljudesse jõgedesse suubuvad tänapäeval reoveed, mis lähtuvad nii kodustest majapidamistest, tööstusest kui põllumajandusest. Veevool kannab endaga kahjulikke aineid läbi tervete mandrite, reostades sealjuures loomade elukeskkonda, lõppkokkuvõttes aga ka merd.

REOSTUSE PÕHJUSED

Jõevee kvaliteet on alates 70-ndatest aastatest drastiliselt halvenenud. Inglismaal 80-ndatel aastatel läbiviidud uuringud näitasid, et üle 2000 km ulatuses jõgesid oli “surnud”. Iga päev reostatakse mageveekogusid uute, keerukamate ja tugevamate mürkidega. Meie järvede ja jõgede olukorda halvendab ka see, et nad on suhteliselt madalad ning külmuvad talviti. Seetõttu on nende isepuhastumisvõime väike ja hapnik lõpeb talvel kergesti. Ka mürkide aurustumine on aeglasem.

Tööstus: Euroopa jõgedesse lastakse igal aastal miljoneid tonne hõbedat, vaske, elavhõbedat, tsinki ja arseeni sisaldavaid ühendeid. Jõgedesse jõuavad ka vihmavees sisalduvad kahjulikud ained. Kütuste põlemisel paiskub õhku suur hulk vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi. Päikesevalgus muudab nad väävel- ja lämmastikhappeks, mis pöörduvad maapinnale tagasi happevihmade näol.

Reoveed: 1989. aastal valati ainuüksi Suurbritannias jõgedesse 1,4 miljardit heitvett. Enamik jõuab sellest ojade ja jõgede kaudu otse merre. Reovetes leiduvad mürkained toetavad seente – orgaanilistest jäätmetest toituvate bakterite arengut. Bakterid levivad rohelistele taimedele ning kasutavad ära vees sisalduva hapniku, põhjustades taimede ja loomade surma.

Põllumajandus: Pestitsiidid, kunstväetised ning herbitsiidid imbuvad vihmade ajal pinnase kaudu jõgedesse, lisades oma osa vees olevatele mürkidele.

Kalakasvatus: On omamoodi irooniline, et kalakasvandused, mis üritavad taastada reostuse poolt hävitatud lõhe- ja forellipopulatsioone, vähendavad muude loomade ellujäämisvõimalusi. Pestitsiidide kasutamine liigsete veeputukate hävitamisel ohustab tõsiselt vähke, krabilisi ja molluskeid.

LEMLELISTE VOHAMINE

Puhastusseadmetest, tööstusettevõtetest ning põldudelt jõgedesse jõudvad lämmastiku- ja fosforiühendid põhjustavad protsessi, mida nimetatakse vee eutroofiaks – toitainete rohkusest põhjustatud intensiivseks taimestiku arenguks, mis on eriti ohtlik seisvatele vetele. Lemlelised katavad kasvades mineraaliderikka vee pinna rohelise kihina, seetõttu ei ulatu valgus teiste taimedeni ning need hukkuvad. Lagunedes kasutavad hukkunud taimed ära vees leiduva hapniku jäägid, mis omakorda põhjustab kalade ja teiste vees elavate loomade lämbumise.

MÕJU LOOMASTIKULE

Veereostus puudutab esmajärjekorras erinevaid söögikõlbulikke kalaliike. Forellid ja lõhed vajavad külma, hapnikurikast vett. Mitmete Euroopa jõgedes on nende kalade arvukus peaaegu nullilähedane. Ka visad kalad – karpkalad, haugid, linaskid ja latikad, kes on harjunud elama madalama hapnikusisaldusega ning soojemates vetes, hävitavad vees lahustuvate kahjulike ainete tagajärjel. Suurbritannias aeglase vooluga jõgedes läbi viidud uuringud näitasid, et veel viiekümnendatel aastatel oli latikas seal äärmiselt arvukas, tänasel päeval on see peaaegu väljasurnud liik. Vees sisalduvate toksiinide tõttu on Euroopa jõgedest kadunud ka angerjate populatsioonid. Selle põhjuseks on suur kogus mitteorgaanilisi eriti pliid, tsinki, vaske, elavhõbedat, hõbedat, niklit ja kaadmiumi sisaldavaid sooli, mis hävitavad kalade uimedelt limakihi ja nende hingamisvõime.

JÕGEDE REOSTATUS – ÜLEMAAILMNE PROBLEEM

Lääne-Euroopa

Reini jõgi voolab läbi viie suure tööstusriigi ning on Euroopa kõige saastatuim jõgi. Iga päev toob ta Põhjamerre sada tonni mürgiseid raskemetalle. 1986. aastal lasi Šveitsis Baseli lähistel asuv Sandozi keemiatehas Reini jõkke 30 tonni äärmiselt mürgiseid kemikaale, mis põhjustasid ökoloogilise katastroofi. Jõgi kandis mürkained Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse ning tappis oma teel praktiliselt kõik elava. Täielik toibumine sellest õnnetusest võtab aega veel mitu aastakümmet.

India

Ganges India jaoks püha jõgi. Traditsioonide kohaselt matavad hindud oma surnud selle jõe voogudesse. Kuna piki Gangese kaldaid elab tänapäeval üle 200 miljoni inimese, ei piisa enam jõe looduslikust isepuhastusvõimest. India valitsus on algatanud jõe puhtuse säilitamise projekti. Tänapäeval põletatakse Varanasi ümbruses surnukehi ning jõkke jõuab vaid tuhk. Projekt algatas ka jäätmete ulatusliku töötlemise, mis kunagi lihtsalt jõkke heideti.

Suurbritannia

Palju aastaid puudus elu Thamesi jões peaaegu täielikult. Seetõttu hoitakse täna jõkke suubuvat heitvett range kontrolli all, puhastusjaamu on moderniseeritud ning on ehitatud juurde uusi töötlemisjaamu. Tänu sellele saab tänasel päeval Thamesis elutseda lõhe ning see on üks puhtamaid läbi suurlinna voolavaid jõgesid maailmas. Ent ka Thames on hapnikku kadumise tõttu haavatav. Näiteks 1986. aasta juulis hukkus ligi miljon kala, kuna Londoni heitveed pääsesid tulvade tõttu jõkke.

MIDA SAAKS ÄRA TEHA?

*Ära vala juuksevärvi, blondeerimisvahendite jäänuseid, arstimeid ja kasutatud mootoriõli kanalisatsiooni. Neid ladustatakse selleks ette nähtud kohtades.

*Nõua puhastusseadmete moderniseerimist ja uute tehnoloogiate juurutamist.

*Kasuta fosfaadivabu puhastusvahendeid ning ära osta keskkonda reostavate rahvusvaheliste suurkontsernide toodangut.

*Eelista mahepõllundustooteid, mille kasvatamisel pole keskkonda liigsete kemikaalidega mürgitatud.

*Toeta kohalikke keskkonnakaitseliikumisi, mis osalevad vete kaitsmisel.

*Aita kaasa info levitamisele vete reostust põhjustavate ettevõtete ja meetodite kohta ja toeta seaduste vastuvõtmist, mis aitaksid vete seisundit kontrollida.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Õpilase entsüklopeedia

*P. Anttila, M. Ojanen, M. Puhakka, T. Vuorisalo, T. Frey “Globaalsed keskkonnaprobleemid”