Jaapani kunst

 

Taust:: kultuur arenes kaua omaette. Põllumajandusega hakati tegelema viimastel sajanditel e.Kr., rauda õpiti kasutama 3 saj. p.Kr.. Hõimuliidud võitlesid omavahel. Ühtne riik 5. sajandi II poolel.

Usund: algne usund sintoism – kogu loodus hingestatud, päikesejumalannast pärinev keiser on vahendajaks taeva ja maa vahel.

Al. 6. saj. budism – peajumal Buddha.

Al. 12. saj. zen-budism – tõde ei saa sõnadega väljendada.

Kunst:

Ø      Arhitektuur

v     Templid – hakati ehitama 3. saj. Eeskujuks talumajad. Vanematel templitel kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele (ühe sellise vorm säilinud).

v     Omapära – püstpalkidele toetuv massiivne katus

v     Budismi mõjud – al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga.

o Katuseid hakati valmistama savist katusekividest.

o Ehitise mahtude jaotus muutus vähe.

o 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. Lk 21

o 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Lk 21

o Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole.

o Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust.

o Seinad postide vahel õhukesed ja kerged.

§         Himeji linnus lk 20

Ø      Kujutav kunst

v     Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti.

v     7.-8. saj. kloostrites erineva suurusega Buddha kujud.

v     Materjal: pronks või värvitud puu

v     Puulõiketehnika – pärit Hiinast. Usuliste tekstide illustreerimiseks.

Ilmalik kunst: Arenes Kyoto õukonna tellimusel.

Ø      Arhitektuur:

v     Majad:

o       Suhteliselt väikesed, järsud tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust.

o       Loobuti sümmeetriataotlusest.

o       Tube eraldavad maalitud vaheseinad ja lükanduksed.

Ø      Maalikunst

v     Tubade vaheseintel ja lükandustel maastikupildid või loodusmotiivid.

v     Otstest puupulkadega varustatud paberirullidel, vertikaalselt rippuv rull kakemono, põikrull makimono.

v     Zeni mõju: peamiselt tühjal pinnal mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, vihjavad loodusele. Zen-mungad eelistasid musta tušši.

§         Jaapani sirm lk 22

Ø      Kirjakunst

v     Arendati suurema luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed).

v     Levis vabam, zeni mõjul spontaansem ja mänglevam ilukiri.

v     Kirjakunsti visuaalse ilu ühendamine kaunisisuliste luuletustega.

§         Näide jaapani kalligraafiast lk 24

Ø      Tarbekunst

v     Lakkehistöö

v     Keraamika – lihtsa elegantse vormiga.

v     Šoigunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. Näit. värvitud puust hirmuäratavad maskitaolise miimikaga valvurite figuurid.

v     Külmrelvad – tarbekunsti suursaavutus, kasutasid samuraid.

v     Pargikunst – väldib reeglipära ja sümmeetriat, jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast.

Ø      Puulõiketehnika –levis laiemalt 17. saj., täisküpsus 18. saj.

v     Alul trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, värvid lisati pintsliga.

v     Hiljem mitme plaadi ja värviga trükkimine.

v     Levis massiliselt, publik linna lihtrahvas.

v     Temaatika: relistlik, humoristlik või karikatuurne igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms.

v     Tähtsamad meistrid:

o       Kitagawa Utamaro (1753- 1806)

o       Katsushika Hokusai (1760- 1849) kujutas humoristlikult rahvalikke tüüpe, Euroopas kuulus looduspiltidega

o       Ando Hiroshige (1760- 1849).

Puugravüürid innustasid 19. saj. uuenduslikke kunstnikke Euroopas.

§         Kaubalaev lk 21, Samuraid kl 23, K. Utamaro. Kolm kaunitari lk 22, K. Utamaro. Teeaeg lk 24, K. Hokusai. Suur laine lk 24, K. Hokusai. Fudži selge ilmaga lk 25

 

J. Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu ürgajast gootikani”