Taust: eraldus renessansist 16. saj. II veerandil.
Taotlused: -üritati peenutseda, ilutsemine
-elegantsus
-ebatähtsad harmoonia ja sümmeetria
-omaette väärtus oli keeruliste ja tehniliste ülesannete lahendamine ja materjali virtuooslik valitsemine
-kunstnike individualismi ja isikupära otsimine
Iseloomulik maalile:
Ruumikujutise ähmastumine
Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine
Seletamatut päritolu valguse kujutamine
Inimese anatoomia on moonutatud
Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla
Parmigianino (1503-1540) “Pikakaelaline Madonna”
Angolo Bronzino (1503-1572) maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate
Tintoretto (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. N: “Püha õhtusöömaaeg”, “Paradiis”
El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: “Krahv Orgazi haudapanek”
Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko “Maarja taevaminek”. Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: “Zeusi armulood”
Skulptuur
Taotleti virtuooslikkust
Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: “Perseus”
Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: “Apolloni kuju” – liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; “Mercurius”
Arhitektuur
Ehitise üksikosade lõtv seostamine
Kaunistustega liialdamine
Pikad anfilaad – tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade
N: Uffizi palee Firenzes
Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini”