INFOTEHNOLOOGIA

Infotehnoloogia on informatsiooni salvestamine, töötlemine ja ülekandmine arvutitega või arvutisüsteemidega.

Maakera elanikkonna poolt tekitatud ja kasutatud informatsiooni hulk kasvab kogu aeg. Alates kirjutusmasinatest ja koopiamasinatest kuni arvutivõrkudeni ja andmebaasideni on kõik need seadmed aidanud tõhustada informatsiooni salvestamise protsesse ja teistele täpsel kujul edastamist. 1980. aastatest peale on odavate arvutite ja telekommunikatsioonisüsteemide areng teinud juurdepääsu informatsioonile üha kiiremaks. Et informatsiooni tavatseti varem hoida kas käsitsi või kirjutusmasinal kirjutatud ehk trükitud dokumentidel, siis nüüd on suur hulk informatsioonist salvestatud digitaalsel kujul arvutites.

Andmebaasiprogrammid salvestavad tohutu hulga informatsiooni organiseeritud kujul. Andmebaasiprogramm saab kasutada seda informatsiooni, et teha arvutusi ja valmistada aruandeid palju lühema ajaga, kui kuluks sama töö jaoks inimesel. Palju eri liiki informatsiooni hoitakse andmebaasides. Raamatukogu võib omada andmebaasi, kus on kirja pandud iga raamatu pealkiri, autor ja väljaandmise aeg. Üksikasjalikum andmebaas võimaldaks aga näha, kui tihti iga raamatut on laenutatud.

Firmad kasutavad andmebaase, et korraldada oma klientide ja kontaktide nimekirju. Neid kasutatakse ka selleks, et jälgida firma laoseisu, nii et toormaterjalid saaks enne varude lõppemist tellitud.

Andmete hoidmine andmebaasides aitab organisatsioonidel efektiivselt tegutseda. Sageli peab informatsiooni hoidma salajas, sest võistlejad võiksid organisatsioonile põhjustada kahju, kui neil oleks juurdepääs sellele andmebaasile. Nimetatud põhjusel saab enamikusse andmebaasidesse siseneda ainult parooliga.

VÕRGUD JA INTERNET

Andmebaasis salvestatud informatsiooni kasutavad inimesed sageli erinevates masinates. Kasutajad saavad seda informatsiooni jagada, ühendades oma arvutid võrku. Võrk võib teenida üht tuba või hoonet. Telefoniliinid võimaldavad võrkusid laiendada, kattes mitmeid eraldi olevaid paiku, mõnikord erinevates maades.

Internet on võrgu eriliik. Interneti areng algas 1960. aastatel, kui USA valitsus rajas võrgu nimega ARPANET. See võrk oli konstrueeritud vastupidavaks tuumarünnakule, olles võimeline edastama informatsiooni isegi siis, kui osa võrgust oleks hävinud. 1970. ja 1980. aastatel suurenes pidevalt Internetiga ühinevate ülikoolide ja instituutide arv.

Pärast 1989. aastat, kui alustas World Wide Web, on ligipääs Internetile määratult kasvanud. Sajad miljonid inimesed üle maailma on Interneti kasutajad. Paljud inimesed saadavad Interneti kaudu elektronsõnumeid, mida kutsutakse e-postiks, mis antakse kiiresti edasi ühest Interneti ühendusest teise. Teised otsivad informatsiooni, kasutades Interneti programme, mida kutsutakse otsingumootoriteks. Otsingumootor otsib veebisaitideks ehk veebilehtedeks nimetatud informatsioonikogusid, mis on seotud otsitava teemaga, mille kasutaja klaviatuuril sisse tippis.

Kaameraga võetud pildid, arvuti failid või muusika – seda informatsiooni saab saata e-postiga või vaadata veebisaitides.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase teadusentsüklopeedia

*Õpilase entsüklopeedia

*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”