Esimese maailmasõja lühikokkuvõte ja tagajärjed
28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal.
PLAANID
Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt.
LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lahingus, Marne’I lahingu nime all tuntud lahingus. Peale seda algas positsioonisõda. 1915 kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi Ypres’I lahingus. 1916 ründasid sakslased Verduni kindlust. Lahing kestis 10 kuud ja algas veebruaris. Nii Saksa kui Prantsusmaa kaotas üle miljoni mehe. Kuid võitjaks tuli Prantsusmaa kindral Petain’i juhtimisel. Peaaegu samal ajal toimus Somme’i lahing inglaste ja sakslaste vahel. Selles lahingus kasutati esmakordselt lennuväge ja tanke. Võitjaks tulid sakslased.
IDARINNE
Venemaa tahtis vallutada Ida-Preisimaad. Alguses saatis vene vägesid edu. Kuid Austria väed sundisid Venemaa taganema Karpaatidesse. 1915 aastal tahtis Saksamaa vallutada Venemaad, kuid see plaan läks luhta. 1917 tuli võimule Venemaal Ajutine Valitsus, siis vallutas saksa vägi Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja Riia.
TEISED SÕJATANDRID
Balkanil sõdisid Austria-Ungari ja Serbia. Bulgaaria tuli Austria-Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915-ndal aastal Serbia. 1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja. Saksa vägede appi tulemisel Austria-Ungarile vallutati Campretto 1917-ndal aastal. 1914-ndal aastal astus sõtta Jaapan Saksamaa vastu.
SÕDA MEREL JA KOLOONIATES
Inglismaa osavõtt kindlustas Antandi ülemvõimu merel. 1915-ndal aastal kuulutas saksa välja allveesõja. Meri Inglismaa ümber kuulutati sõjatsooniks. 1916 proovis Saksamaa murda läbi mereblokaadi, peeti Jüüti merelahing, kus kumbki osapool ei võitnud.
LÕPP
1917.11. toimus Venemaal riigipööre. Bolševikud tegid sakslastega vaherahu. Kuid saksa väed alustasid 1918 pealetungi Venemaale. 1918.03 sõlmisid bolševikud Brestis Saksamaa ja tema liitlastega rahu. 1918 aasta märtsist juulini tegid sakslased 4 suurt pealetungi. 1918 .sügisel ei suutnud saksa väed Antandile vastupanu osutada. 11.11 1918 kirjutas Compiegne’I metsas Antandi vägede ülemjuhataja alla vaherahule, mis lõpetas 1.maailmasõja.
TAGAJÄRJED
1.maailmasõtta kaasatati palju riike. Mobiliseeriti 67 mlj, Atandis 42miljonit ja Keskriikide poolel 25 miljonit inimest. Surma sai 10 mlj, haavata 20 mlj inimest. Haigustesse ja nälga suri 10 miljonit . Halvenes elatustase. Toiduainete nappus (nälg), suured vaimsed kaotused, avardus inimeste maailmapilt kokkupuutes teiste riikidega. Kogu majanduselu allutati sõjavarustuse tootmisele. Kasutati naiste, vangide ja laste tööjõudu. Sõja puhkedes oli suur sõjavaimustus, kuid varsti tehti streike, demonstratsioone. Sõjapidamine: uued väeliigid (lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi), tsepeliin, sõda muutus kolmemõõtmeliseks (merel, maal ja õhus), autosid toodeti 5 korda rohkem. USA muutus tugevaks (poliitiline ja majanduslik seisund ja mõjukus) uus jõud: Nõukogude Venemaa, paljud riigid iseseisvusid.
Kasutatud kirjandus
“Ajaloo õpik 8-ndale klassile II osa”
http://www.flugzeug-bilder.de/mehr.html
