1874-1886 kõrgaeg. Tekkis Prantsusmaal. Kõrgajal 8
rühmanäitust. Nimetus tuleb Claude Monet’ “Impressioon. Tõusev päike”. Peamine
oli maalida ümbritsevat nii, nagu seda oli näha, mitte nagu seda teatakse
olevat.
Tunnused:
Töö
kiire valminime
Tähtis
kujutamine muutuva valguse kaudu
Väiksed
pintslilöögid
Värvusõpetuse
teooria
Värvilised
varjud
Claude
Monet –
valguse muutumise jäädvustamine. Seeriad: katedraalid: Roueni katedraal;
heinakuhjad; paplid; Londoni vaated
Camille
Pisarro – rahvarohked Pariisi bulvarid. N: “Itaallaste bulvar, hommik,
päikesepaiste”
A.
Renoir
–läbi puudelehestiku paistva valguse kujutamine, N: “Kiik”; kunstnikud parkides
aega veetmas, N: “Aerutajad Chatou’s”; naisaktid.
E.
Degas –
keerukate liigutuste tabamine: baleriinid. Kasutas pastellkriite. Inglismaal
graafilised lehed hobustest. N: “D˛okid võiduajamisel”, “Täht ehk tantsijatar
laval”
Eestis:
A.
Laikmaa – impressionistlikud mõjutused. N. “Marie Underi
portree”
Skulptuur:
A. Rodin – maaliline
üldilme, varjundirohke pinnakäsitlus. N: “Mõtleja”, “Suudlus”, “Põrguväravad”
1884. avati Pariisis “Sõltumatu Salong”, kuhu võeti
vastu impressionistide tööd, mida mujale vastu ei võetud.
Ametliku kunsti seisund nõrgenes, uute sõltumatute
salongide avamine. 1903. “Sügissalong” Pariisis.
Postimpressionism – impressionismi
arendused.,
V. van
Gogh – ekspressiivset tüüpi kunsti rajaja. Puhaste värvilaikude ja tumedate
kontuuride kasutamine, ülilihtsad teemad. Psüühiliselt haige, viibis palju
raviasutustes, kunst selleset mõjutatud. Postoosne maalimine – paks värvikiht.
Rohkelt autoportreesid. N “Autoportree karvamütsi, piibu ja kinniseotud
kõrvaga”, “Maastik tähe ja küpressiga”
P. Gaugin
– algul pangaametnik, kunstikoguja. Maalima hakkas 40-ndates eluaastates.
1880-ndatel Prantsusmaal Bretagnes rannarahvast. 1891. läks Tahhiitile. Lihtsad
arhailised vormid, puhta värvi pinnad, tumedad piirjooned. N: “Kust me tuleme,
kes me oleme ja kuhu läheme”
P. Cezanne –
looduse vormide lähendamine geomeetrilistele algvormidele, lihtsustamine ehk
stiliseerimine, natüürmortidel ühe objekt vaatlemine eri nurgast. Kubismi
eeskuju. N: “Puuviljavaagen, klaas ja õunad”, “Suured suplejad”
Neoimpressionism, divisionism (vikerkaarevärvide
kasutamine), püantillism (punktitamine pintsli otsaga)
G.
Seurat “Kankaan”
P.
Signac “Galata linnaosa Istanbulis”
Sümbolism – sü˛eekunst, igavesed
teemad: sünd, surm, üksindus, armastus.
Kunst
on müsteerium- salapära, fantaasia
Rahvusromantism:
Ida- ja Põhja-Euroopas; loodusmüstika, rahvuskangelased
A. Gallén-Kallela –
soomlane, Kalevala teemad. N: “Vennatapja”
E. Munch – norralane,
eksistentsiaalsed teemad. N: “Karje”, “Elutants”
Eesti:
K.
Raud “Kalevipoja” illustratsioonid
O.
Kallis “Kalevipoja” teemad
N.
Triik – igavesed teemad
Nimetus saksa keelest, 1896. ajakiri Der Jugend,
Eestis uue kunsti tutvustamine, ingl Art nouveau, pr le style moderne
Taust:
Algas
Inglismaal, kus tekkis tööstuslikku masstootmist vastustav ja käsitööd hindav
liikumine – Arts and Crafts Movement. Eestvedajaks W. Morris. Eesmärk vabaneda
stiilide segust, luua ühtne stiil, mis seoks erinevad kunsti liigid.
Tunnused:
Pearõhk
dekoratiivsusel
Taimornamendid
Elemendid
keldi, jaapani, rokokoo kunstist
Pehme
vorm
Levis arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis,
plakatikunstis
Arhitektuur:
V.
Horta, Tesseli maja Brüsselis
A. Gaudi, hoone Barcelonas
“Sagrada Familia” – kirik
Barcelonas
Maalikunst:
Tasapinnaline,
puhta värvi pinnad, pastelltoonid, figuurid dekoratiivsed siluetid, ümbritsetud
peene kontuuriga.
A. Beardsley “Salome
Ristija Johannese peaga”
H. de Tolouse-Lautrec “Jane
Avril tantsimas”
E. Munch “Karje” – vormilt
juugendlik
Kasutatud kirjandus: J. Kangliaski “Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini” ja
“Üldine kunstiajalugu”