Immuunsüsteem

Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund.

Lümfotsüüte tootvad elundid

Lümfisõlmed on ovaalse kujuga elundid, ms asuvad lümfisoonte koondumiskohtades. Nad toodavad aktiivselt lümfotsüüte ja hävitavad kehasse tunginud mikroobe. Lümfisõlmede põletiku korral suurenevad nende mõõtmed oluliselt.

Põrn on pikliku kujuga elund, mis asub kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Tema ülesandeks on toota lümfotsüüte ja lagundada erütrotsüüte. Põrn on ka vere varupaik.

Harkelund asub rinnapoolses ülaosas ning tema ülesandeks on kontrollida kehasiseseid kaitsereaktsioone ning toota lümfotsüüte. Harkelund on kõige suurem murdeeas, inimese vananedes hakkab ta taandarenema.

Võitlus mikroobide vastu

Kui haigusetekitajad on organismi tunginud, asuvad neid hävitama lümfotsüüdid. Neid on kahte liiki. Ühed lümfotsüüdid, õgirakud, haaravad võõrkehad endasse ja hävitavad nad ära. Teist sorti lümfotsüüdid moodustavad kaitsevalke ehk antikehasid. Kaitsevalgud liituvad haigusetekitajatega, et neid hävitada või nõrgestada. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagatakse immuunsus ehk organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.

Immuunsuse vormid

Immuunsuse vorme on erinevaid. Kaasasündinud immuunsus tuleneb bioloogilisest eripärast ning see on pärilik. Omandatud immuunsuse võib inimene saada konkreetset haigust läbi põdedes või vaktsineerimisel. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu (gripp, düsenteeria) tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei ole pärilik.

Haigustekitajate massilise leviku peatamiseks vaktsineeritakse inimesi. Vaktsiine valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest (toksiinid). Vaktsiini süstimisel organismi hakatakse valmistama antikehi haigusetekitajate või selle toksiini vastu. Selle tulemusena põetakse haigus läbi nõrgal kujul ja tulemuseks on aktiivne immuunsus. Edaspidisel nakatumisel sama haigusetekitajaga ei haigestuta üldse või põetakse haigus läbi väga kergelt. Kui organismi viiakse kindlate haigustekitajate vastu mõeldud aktikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab passiivsest immuunsusest kauem.

Eestis vaktsineeritakse tavaliselt tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, mumpsi, lastehalvatuse, leetrite ja punetiste vastu. Süstid tehakse kindlate ajavahemike tagant. Enne reisile minemist on soovitatav välja uurida, millised haigused võivad levida riigis, kuhu soovitakse reisida ja nende vastu vaktsineerida. Kõikide haiguste vastu aga vaktsiine pole ja nende vältimiseks tuleks järgida tervislikke eluviise.

Nakkushaiguste haigestumusnäitajad Eestis 1999-2002. a.

Haiguse nimetus	1999. a.		2000. a.		2001. a.		2002. a.
	Haigete arv	100 000 el. kohta	Haigete arv	100 000 el. kohta	Haigete arv	100 000 el. kohta	Haigete arv	100 000 el. kohta
Leetrid	12	0,8	9	0,6	0	0	0	0
Punetised	238	16,5	370	26,9	274	20,0	96	7,0
Mumps	409	28,3	63	4,6	45	3,3	36	2,6
Läkaköha	235	16,2	503	36,6	319	23,3	215	15,7

Kasutatud kirjandus:

„Bioloogia põhikoolile IV“

„Tervise teejuht 1“

http://www.tervisekaitse.ee/jutud/immuunsus.htm