VICTOR HUGO
1802-1885
Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armee, reisis Hugo juba lapsena palju. Vanemad läksid peagi lahku ja alates 1812 aastast elas Hugo ema juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821. aastal suri, loobus ta isa toetusest. 20-aastasena hakkas ta saama Louis XVIII-lt luuletajapalka, mis võimaldas tal abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest – kahest tütrest ja kahest pojast – surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala “Islandi Han” ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan “Bug-Jargal”. Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja “La muse française” ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse “Cénacle”. Oma draamades “Cromwell” (1827) ja “Hernani” (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis “Jumalaema kirik Pariisis” (1831). Nii selles teoses kui ka romaanis “Hukkamõistetu viimne päev” (1829) astus ta välja surmanuhtluse vastu. 1833. aastal algas Hugo pikaajaline vahekord näitlejanna Juliette Drouet´iga, aga selle kõrval oli tal ka teisi afääre. 1841. aastal võeti kirjanik Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1843. aastast alates hakkas Hugo aktiivselt poliitikaga tegelema. Nooruses oli ta konservatiivselt meelestatud, nüüd toetas vabariiki. Napoleon III valitsemisajal 1851. aastal läks ta Brüsselisse pagendusse ja elas 1855. aastast koos Juliette´iga La Manche´i väinas asuval Guernsey saarel. See oli tema loomingu kõige viljakam periood; samuti joonistas ta palju. Peale luuletuste, sealhulgas eriti vihased tiraadid keisri aadressil, ja filosoofilise eepose “Sajandite legend” (1860) kirjutas ta romaanid “Hüljatud” (1862), “Meretöölised” (1866) ja “Inimene, kes naerab” (1869). 1868. aastal suri Adéle. 1870. aastal naaseb Hugo Pariisi. Ta lõpetas oma revolutsiooniromaani ”Tapakirbe aastal” (1874). 1876. aastal valiti kirjanik senaatoriks. 1882. aastal suri Juliette, samal aastal ilmus kirjaniku viimane teos, draama “Torquemada”. Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal Pariisis.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke
*EE köide 3