HEINRICH MANN
1871-1961
27. märtsil 1871. aastal Lüübekis sündinud Heinrich Mann alustas kirjutamist juba kolipoisina. Ta jäädvustas puhkusereisi Peterburi üksikasjalikult päevikusse ja töötas reisikirja kaks aastat hiljem ümber. 1885. aastast alates koostas ta kirjanduslikke olukirjeldusi, novelle ja luuletusi ning leidis kirjutamises vahendi oma ühiskonnakriitiliste mõtiskluste väljendamiseks. Heinrich Mann jättis gümnaasiumiõpingud pooleli, alustas vanemate soovil raamatukaupmehe väljaõpet Dresdenis, katkestas selle aga nagu ka töötamise praktikandina S. Fischeri kirjastuses Berliinis. Pärast isa surma 1891. aastal avaldas ta esimesed arvustused; alates 1893. aastast elas Mann vabakutselise kirjanikuna. Järgnevatel aastatel kuni 1898 viibis ta enamasti Itaalias, aeg-ajalt koos venna Thomas Manniga. 1899. ja 1914. aasta vahel elas ta Münchenis ja Berliinis, suurema osa ajast aga Itaalias. Ta kirjutas romaane, jutustusi, näidendeid ja esseesid. Poliitiliste vaadete pärast tekkinud lahkhelid konservatiivse Thomas Manniga üha süvenesid ja põhjustasid pärast Esimese maailmasõja puhkemist suhete katkemise (1922. aastal leppisid vennad jälle ära). 1912. aastal alustas Heinrich Mann romaaniga “Truu alam”, mis kandis tollal alapealkirja “Ühiskonna hinge lugu Wilhelm II ajal”. Romaani suur müügi-edu pärast sõja lõppu tõi Heinrich Mannile avalikkuse lugupidamise. 1930. aastal valiti ta Preisi Kunstiakadeemia luulekunsti osakonna presidendiks. Romaani “Professor Unrat” ekraniseering pealkirja all “Sinine ingel” tõi rahvusvahelise tunnustuse. Olles sunnitud Akadeemiast lahkuma, emigreerus Heinrich Mann 1933. aastal Prantsusmaale. Seal sündis tema tähtsaim teos “Kuningas Henry IV noorus ja meheiga”. Viis aastat hiljem suundus ta Californiasse. 1950. aastal pakuti talle äsja asutatud Saksa Kunstiakadeemia presidendi ametit Ida-Berliinis. Natuke aega enne kavatsetud kolimist suri Heinrich Mann 12. märtsil Santa Monicas. 1961. aastal viidi tema surnukeha Ida-Berliini ja maeti Dorotheenstadti surnuaiale. “Truu alama” ekraniseeringut SDV-s 1951. aastal peetakse Wolfgang Staudte meistritööks; film oli Lääne-Saksamaal esialgu keelatud ja seda näidati alles 1957. aastal 12 minuti võrra lühendatult. Alles 30 aastat hiljem näidati “Truud alamat” ka SLV-s täies pikkuses.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke