JAROSLAV HAŠEK
1883-1923
Jaroslav Hašek sündis 30. aprillil 1883. aastal Prahas. Pärast isa surma jättis ta 13 aastaselt gümnaasiumi pooleli ja alustas väljaõpet rohukaupmehena. Ühe koerustüki pärast pidi ta rohukauplust vahetama; mõlemaid apteekreid mainib ta hiljem romaanis “Vahva sõduri Švejki juhtumised”. 1899-1902 aastal õppis ta Kaubandusakadeemias ja töötas siis ametnikuna kindlustusfirmas, kust ta vähem kui aasta pärast lahti lasti. Hašek otsustas kirjanikuks hakata, mõned jutustused oli ta juba varem avaldanud. Ta liikus boheemlaste ringkonnas ja ühines ajutiselt anarhistidega. 1909. aastal alustas ta ajakirja “Loomade maailma” toimetajana, pidi aga varsti toimetusest lahkuma, sest avaldas lugusid väljamõeldud loomadest. Ka järgmisest töökohast ajalehe “České slovo” juures jäi ta lühikese aja pärast ilma. Pärast esimese abielu nurjumist elas Hašek ilma kindla elukohata Prahas või rändas Kesk-Euroopas. Ta kirjutas endiselt ajalehtedele ja ajakirjadele, kritiseeris satiirilistes lugudes ja humoreskides kirikut, monarhiat ja kodanlikku moraali ning avaldas 1912. ja 1915. aasta vahel neli jutukogu. Jaroslav Hašek deserteerus Esimeses maailmasõjas Venemaal Austria leegionist Tšehhi leegioni ja ühines siis Punaarmeega. 1920. aastal pöördus ta Prahasse tagasi ja
hakkas kirjutama “Vahva sõduri Švejki juhtumisi”, pealtnäha kohtlase sõduri groteskselt koomilist lugu, kus naeruvääristatakse militarismi. Romaan ilmus esialgu vihikute kaupajärjejutuna ning äratas algusest peale suurt huvi. Jaroslav Hašek ostis Lipnicesse maja ja elas seal oma teise naisega. Ta jõi palju ning tema tervislik seisund halvenes silmnähtavalt. 3. jaanuaril 1923. aastal lakkas tema süda löömast. “Vahva sõduri Švejki juhtumised” jäid lõpetamata. Jaroslav Hašek oli töötanud romaani neljanda osa kallal. Publitsist Karel Vaňek kirjutas selle lõpuni ning lisas raamatule veel viienda ja kuuenda osa pealkirjaga “Vahva sõduri Švejki juhtumised Vene sõjavangis”. Rahvusvahelise tunnustuse osaliseks sai teos alles pärast saksa keelde tõlkimist 1926-1927. aastal. Švejki kujust sai sümbol, ainet dramatiseeriti korduvalt, filmiti ja viisistati. Eriti tuntuks sai Bertolt Brechti draama “Švejk Teises maailmasõjas”, mille ta kirjutas Ameerikas paguluses viibides 1941. ja 1944. aasta vahel.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke