Haridus tulevikus
Tulevikus on haridusel ühiskonnas väga tähtis
roll. Kui inimene pole haritud, pole tal ka sama suuri võimalusi eduka elu
elamiseks kui haritud inimesel. Noortel, sealhulgas ka minul, on sel aastal
tarvis teha oma esimene suurem valik hariduse aspektist vaadatuna. Noored
peavad otsustama kuhu õppida jääma, et saada parem haridus ja kindlustada
sellega oma tulevikku. See valik määrab suuresti nende edasise elu käigu.
Kirjandis pööran tähelepanu sellele, kuidas mõjutavad noorte valikud haridus
küsimustes nende tulevast elu.
Minu meelest on hea gümnaasiumi valik hea hariduse ja sellest
edasilähtuvalt ka edu aluseks. Selle nimel, et olla edukas muudetakse oma
harjumusi, sõprusringkonda, huve ja maailmavaadet, et ikka pääseda õppima
nendesse “eliitkoolidesse”. “Eliitkoolide” nimel, nagu näiteks Hugo Treffneri
nimelise Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledži või
Prantsuse Lütseumi nimel ollakse valmis lahkuma oma kodust ja siirduma uude
keskkonda, tundmatusse ja iseseisvasse ellu. Samamoodi on teinud ka paljud
inimesed enne meie tänapäeva noori. Seda tegi näiteks Napoleon, kes siirdus
koduselt Korsika saarelt kaugele Prantsusmaa lahingukooli, kus ta saavutas
kiirelt edu, just tänu sellele, et oli saanud iseseisvaks. Gümnaasium tagabki
selle, et noored muutuvad töökamaks, sest kõik nad teavad, et ees on ootamas
riigieksamid ja ülikoolid. Seetõttu leian, et gümnaasium on edukaks saamise
võtmeks ning annab suurepärase stardiplatvormi hüppeks suurematesse koolidesse.
Pärast gümnaasiumi on võimalik valida päris paljude koolide vahel. Tartu
Ülikool pakub häid tingimusi õppetööks nii kohalikele kui ka külalistele nii
Eestist kui ka välismaalt. Võimalik on valida haridustee jätkamiseks kõik
võimalikke valdkondi, alates usuteadusest lõpetades kehakultuuri ja politoloogiaga.
Majutustingimused Tartu Ülikoolis on samuti tasemel. Kõik on väga hästi, aga
kuidas mõjutaks see õpilast ennast? Võtan aluseks iseenda ja oma
spekulatsioonid. Jääda õppima Tartusse, Tartu Ülikooli, see oleks kõige lihtsam
võimalus. Elukoht on olemas, toidu pärast ei pea muretsema, vanemad toetaksid,
kui vaja, ja paljud sõbradki oleksid siin. Samas peab nentima, et pole võimalik
saavutada täielikku iseseisvust olles Tartus, elades vanematega niimoodi, et
pole ettekujutust tõelisest ja karmist elust. Kasvõi näiteks sellest, et ei
oska tulevikus tähele panna seda, mis vanematega elades nii loomulik oli. Oma
isiklike tuttavate näite varal võin tuua näite kasvõi sellest, et
tualettpaberitki peab ostma, kodus oli selle olemasolu nii loomulik ja seda
pandi alles hiljem tähele. See valik on kahe otsaga ning sulgeb nii mõnegi
ukse, kuid samas avab ka piisavalt uksi. Mina isiklikult jääksin Tartusse
õppima ning läheksin tööle ning üüriksin oma korteri, nagu teevad paljud
(üli-)õpilased, nii saan piisavalt suhelda vanematega, poleks seda hirmu, et
keegi ei toeta mind ja samas kasvataksin eneseusku, iseseisvust ja toimetulekut
raske eluga.
Tallinngi on tasemel hariduslinn.
Palju ülikoole, palju võimalusi, palju inimesi, palju uusi tuttavaid, kuid kas
Tallinn suudab pakkuda (üli-)õpilastele seda, mida Eesti hariduspealinn Tartu,
kus asub ka ainus ministeerium, haridusministeerium, väljaspool pealinna. Mina
arvan, et suudab ja suudab seda isegi paremini kui tunnustatud haridusmeka
Tartu. Põhjusi on mitmeid. Noortel kasvab eneseteadvus. Nad suudavad end paremini
analüüsida, suudavad teha õigemaid valikuid, suudavad saada ise hakkama.
Noortel kasvab ka iseseisvus ning kaob hirm selle suure ja laia maailma ees,
mis võib olla nii helde, kuid samas ka võib ära võtta kõik, millest oled
unistanud. Muidugi on ka Tallinnal negatiivseid külgi. Taaskord analüüsides
ennast ja mõeldes selle peale, kuidas mina hakkama saaksin, leian, et
probleemiks oleks see, et vahemaa vanematega ja lapsepõlvesõpradega, kes on
teises Eestimaa otsas, on liiga suur ja hirmuäratav. Samuti oleks elu liialt
kulukas, kuid see sunniks noored tööle ja mõtlema sellele, et tulevikuski tuleb
nii hakkama saada. Järeldaksin sellest, et elu Tallinnas oleks väga kasulik nii
mulle kui ka teistele, kes sooviksid saada paremini hakkama. Kuid samas pole Tallinn
ju ainus koht, kus õppida saab. Võimalusi enese harimiseks ja iseseisvuse
kasvatamiseks on ka Pärnus, Narvas, Türil, aga miks mitte ka piiri taga.
Välismaal õppimine tagab paremaid võimalusi elus hakkama saamiseks ning
jagab väärtuslikke kogemusi tulevaseks eluks. Küllap selles peitubki põhjus,
miks on vahetus (üli-)õpilasprogrammid nii populaarsed, et registreeruda tuleb
kohati aasta – poolteist varem. Eelkõige on välismaal õppimise plussiks
meeletult suur keelepraktika. Kuid kas just selle pärast minnakse välismaale?
Paljud lähevad sinna, et avastada maailma, näha ja elada elu kuskil mujal ja
tõestada endale, aga eelkõige oma lähedastele ja sõpradele, et nad on suured ja
suudavad hakkama saada. Samuti minnakse ka keele pärast, kuid maailma avastamist
märgitakse siiski enim peapõhjusteks. Välismaal käimine ja seal enese harimine
avardab silmaringi, kasvatab eneseteadvust nagu ka kõikjal Eestis õppimine just
sel juhul, kui elad eraldi oma vanematest ja ise teenid oma elatist. Kogemused,
mis saadakse välismaalt, on enneolematud ja kordumatud, sest neid Eestist on
väga raske, ütleksin isegi et võimatu, saada. Välismaale on siirdunud palju
inimesi Eestist, nii kuulsaid kunstnikke, haritlasi, geograafe, heliloojaid ja
paljusid teisi inimesi erinevatelt elualadelt, kuid valdav enamus neist on
siiski tagasi tulnud ja jäänud truuks oma kodumaale. Kahjuks praegu poleks see
enam vist nii, sest niinimetatud ajude väljavool on alanud ja tagasi tulevad
vaid vähesed. Tulevad need, kellel Eestis pere ja kindel töökoht, mis on tasuv
ja hea. Seetõttu eelistaksin mina jääda Eestisse õppima ja elama, sest Eesti on
siiski mu kodumaa, mida jätta ma ei sooviks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et need valikud, mida teevad
noored gümnaasiumi valikul, mõjutavad suuresti kogu nende tulevast elu,
eelkõige nende edukust ja saavutusi, sest kahtlemata on see nii, et saades korraliku hariduse gümnaasiumist, on sul suuremad võimalused saavutada edu
ülikoolis ja sealt edasilähtuvalt ka tulevases elus. Leian, et tuleks haarata
igast võimalusest ja püüelda paremuse poole ja paremate koolide poole, et
tagada endale tulevikus muretum elu.