Haridus tulevikus

Tulevikus on haridusel ühiskonnas väga tähtis roll. Kui inimene pole haritud, pole tal ka sama suuri võimalusi eduka elu elamiseks kui haritud inimesel. Noortel, sealhulgas ka minul, on sel aastal tarvis teha oma esimene suurem valik hariduse aspektist vaadatuna. Noored peavad otsustama kuhu õppida jääma, et saada parem haridus ja kindlustada sellega oma tulevikku. See valik määrab suuresti nende edasise elu käigu. Kirjandis pööran tähelepanu sellele, kuidas mõjutavad noorte valikud haridus küsimustes nende tulevast elu.

Minu meelest on hea gümnaasiumi valik hea hariduse ja sellest edasilähtuvalt ka edu aluseks. Selle nimel, et olla edukas muudetakse oma harjumusi, sõprusringkonda, huve ja maailmavaadet, et ikka pääseda õppima nendesse “eliitkoolidesse”. “Eliitkoolide” nimel, nagu näiteks Hugo Treffneri nimelise Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledži või Prantsuse Lütseumi nimel ollakse valmis lahkuma oma kodust ja siirduma uude keskkonda, tundmatusse ja iseseisvasse ellu. Samamoodi on teinud ka paljud inimesed enne meie tänapäeva noori. Seda tegi näiteks Napoleon, kes siirdus koduselt Korsika saarelt kaugele Prantsusmaa lahingukooli, kus ta saavutas kiirelt edu, just tänu sellele, et oli saanud iseseisvaks. Gümnaasium tagabki selle, et noored muutuvad töökamaks, sest kõik nad teavad, et ees on ootamas riigieksamid ja ülikoolid. Seetõttu leian, et gümnaasium on edukaks saamise võtmeks ning annab suurepärase stardiplatvormi hüppeks suurematesse koolidesse.

Pärast gümnaasiumi on võimalik valida päris paljude koolide vahel. Tartu Ülikool pakub häid tingimusi õppetööks nii kohalikele kui ka külalistele nii Eestist kui ka välismaalt. Võimalik on valida haridustee jätkamiseks kõik võimalikke valdkondi, alates usuteadusest lõpetades kehakultuuri ja politoloogiaga. Majutustingimused Tartu Ülikoolis on samuti tasemel. Kõik on väga hästi, aga kuidas mõjutaks see õpilast ennast? Võtan aluseks iseenda ja oma spekulatsioonid. Jääda õppima Tartusse, Tartu Ülikooli, see oleks kõige lihtsam võimalus. Elukoht on olemas, toidu pärast ei pea muretsema, vanemad toetaksid, kui vaja, ja paljud sõbradki oleksid siin. Samas peab nentima, et pole võimalik saavutada täielikku iseseisvust olles Tartus, elades vanematega niimoodi, et pole ettekujutust tõelisest ja karmist elust. Kasvõi näiteks sellest, et ei oska tulevikus tähele panna seda, mis vanematega elades nii loomulik oli. Oma isiklike tuttavate näite varal võin tuua näite kasvõi sellest, et tualettpaberitki peab ostma, kodus oli selle olemasolu nii loomulik ja seda pandi alles hiljem tähele. See valik on kahe otsaga ning sulgeb nii mõnegi ukse, kuid samas avab ka piisavalt uksi. Mina isiklikult jääksin Tartusse õppima ning läheksin tööle ning üüriksin oma korteri, nagu teevad paljud (üli-)õpilased, nii saan piisavalt suhelda vanematega, poleks seda hirmu, et keegi ei toeta mind ja samas kasvataksin eneseusku, iseseisvust ja toimetulekut raske eluga.

Tallinngi on tasemel hariduslinn. Palju ülikoole, palju võimalusi, palju inimesi, palju uusi tuttavaid, kuid kas Tallinn suudab pakkuda (üli-)õpilastele seda, mida Eesti hariduspealinn Tartu, kus asub ka ainus ministeerium, haridusministeerium, väljaspool pealinna. Mina arvan, et suudab ja suudab seda isegi paremini kui tunnustatud haridusmeka Tartu. Põhjusi on mitmeid. Noortel kasvab eneseteadvus. Nad suudavad end paremini analüüsida, suudavad teha õigemaid valikuid, suudavad saada ise hakkama. Noortel kasvab ka iseseisvus ning kaob hirm selle suure ja laia maailma ees, mis võib olla nii helde, kuid samas ka võib ära võtta kõik, millest oled unistanud. Muidugi on ka Tallinnal negatiivseid külgi. Taaskord analüüsides ennast ja mõeldes selle peale, kuidas mina hakkama saaksin, leian, et probleemiks oleks see, et vahemaa vanematega ja lapsepõlvesõpradega, kes on teises Eestimaa otsas, on liiga suur ja hirmuäratav. Samuti oleks elu liialt kulukas, kuid see sunniks noored tööle ja mõtlema sellele, et tulevikuski tuleb nii hakkama saada. Järeldaksin sellest, et elu Tallinnas oleks väga kasulik nii mulle kui ka teistele, kes sooviksid saada paremini hakkama. Kuid samas pole Tallinn ju ainus koht, kus õppida saab. Võimalusi enese harimiseks ja iseseisvuse kasvatamiseks on ka Pärnus, Narvas, Türil, aga miks mitte ka piiri taga.

Välismaal õppimine tagab paremaid võimalusi elus hakkama saamiseks ning jagab väärtuslikke kogemusi tulevaseks eluks. Küllap selles peitubki põhjus, miks on vahetus (üli-)õpilasprogrammid nii populaarsed, et registreeruda tuleb kohati aasta – poolteist varem. Eelkõige on välismaal õppimise plussiks meeletult suur keelepraktika. Kuid kas just selle pärast minnakse välismaale? Paljud lähevad sinna, et avastada maailma, näha ja elada elu kuskil mujal ja tõestada endale, aga eelkõige oma lähedastele ja sõpradele, et nad on suured ja suudavad hakkama saada. Samuti minnakse ka keele pärast, kuid maailma avastamist märgitakse siiski enim peapõhjusteks. Välismaal käimine ja seal enese harimine avardab silmaringi, kasvatab eneseteadvust nagu ka kõikjal Eestis õppimine just sel juhul, kui elad eraldi oma vanematest ja ise teenid oma elatist. Kogemused, mis saadakse välismaalt, on enneolematud ja kordumatud, sest neid Eestist on väga raske, ütleksin isegi et võimatu, saada. Välismaale on siirdunud palju inimesi Eestist, nii kuulsaid kunstnikke, haritlasi, geograafe, heliloojaid ja paljusid teisi inimesi erinevatelt elualadelt, kuid valdav enamus neist on siiski tagasi tulnud ja jäänud truuks oma kodumaale. Kahjuks praegu poleks see enam vist nii, sest niinimetatud ajude väljavool on alanud ja tagasi tulevad vaid vähesed. Tulevad need, kellel Eestis pere ja kindel töökoht, mis on tasuv ja hea. Seetõttu eelistaksin mina jääda Eestisse õppima ja elama, sest Eesti on siiski mu kodumaa, mida jätta ma ei sooviks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et need valikud, mida teevad noored gümnaasiumi valikul, mõjutavad suuresti kogu nende tulevast elu, eelkõige nende edukust ja saavutusi, sest kahtlemata on see nii, et saades korraliku hariduse gümnaasiumist, on sul suuremad võimalused saavutada edu ülikoolis ja sealt edasilähtuvalt ka tulevases elus. Leian, et tuleks haarata igast võimalusest ja püüelda paremuse poole ja paremate koolide poole, et tagada endale tulevikus muretum elu.