NIKOLAI GOGOL

1809-1852

Nikolai Vassiljevitš Gogol sündis 1. aprillil 1809. aastal Poltaava kubermangus Sorotšintsõs ukraina mõisniku Vassili Gogol-Janovski perekonnas. Ema oli poja sündides alles 18-aastane. Nikolaid mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega. Pärast Poltaava rahvakooli lõpetamist õppis ta aastatel 1821-1828 Nezini gümnaasiumis ning läks seejärel Peterburi, et hakata näitlejaks. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Kui näitlemisest midagi välja ei tulnud, otsustas Gogol kirjanikuks hakata, aga esimene teos “Hans Küchelgarten” (1829), idülliline lugu värssides, ei toonud samuti loodetud edu. Alles romantilised novellid “Õhtud külas Dikanka lähedal” (1831-1832) äratasid suuremat tähelepanu ja köitsid ka Aleksandr Puškinit, kellega ta 1831. aastal sõbrunes. Pärast lühiajalist riigiteenistust asus Gogol tööle tütarlaste gümnaasiumi õpetajana ja üritas saada ajalooprofessori kohta Peterburi ülikoolis, mis aga ei õnnestunud. 1835. aastal loobus ta dotsendi kohast ülikoolis, pühendus täielikult kirjutamisele ja avaldas veel samal aastal kogumikud “Arabeskid” ja “Mirgorod”, mis sisaldasid muuhulgas novelle “Nevski prospekt” ja “Tarass Bulba” (18429. Novellid ilmusid ka ajakirjades, näiteks grotesk “Nina” (1836). 1836. aastal, varsti pärast komöödia “Revident” edukat esietendust lahkus Gogol Venemaalt ja elas järgmised 12 aastat põhiliselt Roomas, kus alustas tööd oma ainsa romaani kallal. Triloogiana kavandatud  kelmiromaani esimene satiiriline osa “Surnud hinged” ilmus 1842. aastal, tsensuuri poolt ettekirjutatud pealkirja all “Tšitšikovi seiklused ehk Surnud hinged”. Lisaks sellele valmisid veel komöödia “Naisevõtt” (1842) ja grotesk “Sinel” (1842). Tervise halvenedes tegeles Gogol üha enam usuliste teemadega ja selgitas oma vastuolulisi seisukohti esseekogumikus “Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega” (18429, mida aga ei mõistetud. 1848. aastal käis Gogol palverännakul Pühal Maal. Pärast Venemaale naasmist elas kirjanik tagasitõmbunult ja töötas “Surnud hingede” teise osa kallal, ent haigus ja kahtlused takistasid plaanide elluviimist, ja veidi enne surma põletas ta sügavas depressioonis käsikirja ära. Nikolai Gogol suri Moskvas 4. märtsil 1852. aastal nälgimise tagajärjel ja maeti Novodevitši kloostri kalmistule.

KASUTATUD KIRJANDUS

*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”

*Maailma kirjanikke

*EE köide 3

* http://www.ilexikon.com/images/thumb/4/49/180px-Gogol.jpg