GEENID JA KROMOSOOMID
Kromosoomid esinevad peaaegu iga raku tuumas. Iga kromosoom sisaldab kogumikku juhiseid, mida nimetatakse geenideks.
Inimkehas on umbes 100 000 geeni. Üks geen koosneb DNA-molekuli väiksest osast. Iga geen annab rakule juhise kindla valgu valmistamiseks. Kuna valgud kontrollivad raku ainevahetust, vormivad ja juhivad meie kehi just geenid. Kui välja arvata identsed kaksikud, on geenikombinatsioonid iga inimese puhul natuke erinevad. Geenid paiknevad ühesuguste kromosoomide paaril – üks kromosoom on ema- ja teine isapoolne. Igal kromosoomipaaril on ühe geeni kaks erinevat varianti. Näiteks võib emapoolsel kromosoomil olla pruunide silmade geen ja laps sünnib pruunide silmadega. Inimgenoomi projektiga, mida teadlased praegu kõikjal maailmas läbi viivad, püütakse tuvastada kõik inimgeenid, et saada teada, mida need kontrollivad.
KROMOSOOMID
Kromosoomides on tuhandeid geene. Geenid antakse vanematelt edasi järglastele. Munasarjades ja munandites toodetakse meioosi-nimelise rakujagunemise protsessi käigus sugurakke (muna- ja seemnerakke), milles on 23 kromosoomi. Viljastamisel ühineb seemnerakk munarakuga ning tekib 46 kromosoomist koosnev täiskomplekt. Üks kromosoomipaar – sugukromosoomid – erineb ülejäänud 22 kromosoomipaarist. Kuna selles paaris on sugu määravad geenid, on need erinevate sugude puhul erinevad. Meestel on pikem (X) kromosoom paaris lühema (Y) kromosoomiga. Naistel on kaks X-kromosoomi. Kui embrüol on X- ja Y-kromosoom, siis tekivad kindlasti mehe suguorganid.
DNA
Desoksüribonukleiinhape ehk DNA salvestab raku ehitamiseks vajalikku teavet. Kokku moodustavad rakud funktsioneeriva inimkeha. DNA-molekulid on keerdunud ja pakitud niidisarnastesse kromosoomidesse. Enamiku rakkude tuumas on 46 kromosoomi. DNA-molekulid on jagatud kahte omavahel seotud ahelasse teineteise ümber, mis kokku keerdudes moodustavad kaksikheeliksi-nimelise struktuuri. Kaksikheeliksi ahelaid hoiavad koos neli erinevat keemilist ühendit, mida nimetatakse nukleotiidalusteks. DNA-molekulide täpne järjestus annab kodeeritud juhised raku ehitamiseks ja tööks.
Rosalind Franklin
DNA struktuuri avastasid 1953. aastal Briti teadlased Francis Crick, Rosalind Franklin ja USA biokeemik James Watson.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Laste teaduseentsüklopeedia
*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”