HENRY FIELDING 1707-1754
Fielding sündis 22. aprillil 1707. aastal ema perekonna mõisas Sharpham Park Glastonbury lähistel Somersetis, kasvas aga üles East Stouris Dorsetis. Pärast kooli lõpetamist Eatonis elas Fielding aadlimehe elu ja kirjutas näidendeid, millest esimesena kanti ette "Armastus erinevais maskides" 1728. aastal. Pärast seda õppis ta Hollandis Leidenis poolteist aastat õigusteadust ja kirjandust. Kuigi seal oli õppimine odavam kui Inglismaal, pidi ta õpingud rahapuudusel katkestama ja elatise teenimiseks tagasi kodumaale pöörduma. 1734. aastal abiellus Fielding Charlotte Cradockiga, keda peetakse tema esimese armastuse Sara Andrewsi kõrval "Tom Jonesi" Sophia Westerni prototüübiks. Charlotte kaasavara võimaldas noorel perekonnal (tütar Amelie sündis 1735. aastal) mõnda aega Dorsetis seisusekohaselt elada. Kui raha otsa sai, läksid nad Londonisse, kus Fielding oli Haymarket-Theater'i juht. Umbes 25 seal mängitud näidenditest – põhiliselt satiirid – kirjutas Fielding ise. Kõige menukam oli arvatavasti kangelaste elu käsitlev burlesk "Tragöödiate tragöödia ehk Pöialpoiss Tom Suure elu ja surm" (1731). 1737. aastal tuli teater tsensuuriseaduse Stage Licensing Act tõttu sulgeda. Seaduse vastuvõtmist tingisid muuseas ka Fieldingi satiirilised näidendid, sealhulgas ka peaminister Walpole'i portree fiktiivses kelmibiograafias "Jonathan Wild" (1743). Fielding alustas uuesti juuraõpinguid ja sai 1740. aastal õiguse töötada advokaadina. Aastatel 1739-1741 oli ta ajakirja "The Champion" kaasväljaandja, kus avaldas ka oma esseid ja jutustusi. 1741. aastal kirjutas Fielding Richardsoni "Pamela" kohta satiiri "Shamela". Samal ajal alustas ta uue romaani "Joseph Andrews" (1742) kirjutamist, mis parodeeris samuti Richardsoni, kuid arendas edasi ka tema oma stiili. Abikaasa surm 1744. aastal oli kirjanikule raskeks löögiks. Fielding tegi ka edaspidi kaastööd poliitilistele ajakirjadele. 1747. aastal abiellus ta heade tavade vastaselt Charlotte'i teenijanna Mary Macdanieliga, kellega tal oli viis last. Kolm surid varakult. 1748. aastal nimetati Fielding magistraadikohtunikuks Middlesexis. Ta vastutas vaestehoolduse eest, võitles kuritegelike jõukudega ja plaanis koos vennaga politseireformi. Tema ärgitusel asutati esimene professionaalne Inglise politsei Bow Street Runners. Kirjaniku peateos "Tom Jones: ühe leidiku lugu" ilmus neljas köites 1749. aastal. Fielding pidas romaanižanri "koomiliseks eepiliseks proosaluuletuseks". Tema viimaseks romaaniks jäi 1751. aastal ilmunud "Amelia". Kuna kirjaniku tervis oli veelgi halvenenud, sõitis ta 1754. aasta juulis koos naisega Lissaboni ravile. Fielding suri sealsamas 8. oktoobril 1754. aastal. Kirjaniku viimane teos "Lissaboni reisi päevik", kus ta kirjeldab oma reisivintsutusi, ilmus postuumselt 1755. aastal.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke