EUROOPA
Suuruselt on Euroopa maailma seitsmest maailmajaost eelviimane. Euroopas asub 45 riiki, sealhulgas osa Venemaast, Türgist ja Kasahstanist.
Pindalalt on Euroopast väiksem kontinent ainult Austraalia, kuid tänu mõõdukale kliimale, rikkalikele loodusvaradele ja viljakale pinnasele on Euroopa rahvaarv suur. Euroopa elanikud räägivad tervelt 50 eri keelt ja veel palju rohkem dialekte. Oma 45 riigiga on Euroopa kultuuriliselt mitmekülgne.
ALATI VEE LÄHEDAL
Euroopa kagu- ja lääneosa uhuvad Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani veed, lõunaosa ümbritseb Vahemeri. Rannikut liigendavad tuhanded fjordid ja lahesopid ja ainult üheksal Euroopa riigil ei ole väljapääse merele.
PÕHJA-EUROOPA TASANDIK
Paljud Euroopa kõige rahvarohkemad alad jäävad Põhja-Euroopa tasandikule, mis ulatub Inglismaa lõunaosast läbi Põhja-Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola Uraali mägedeni Venemaal. Põhja poole jäävad okaspuumetsad, kus kasvab kuuski, lehiseid ja mände. Kesk-ja Lõuna-Euroopas leidub saare-, jalaka- ja tammepuudest koosnevaid lehtmetsi. Mandri kaguosas on suuri kuivi rohtlaid, mida nimetatakse steppideks.
SKANDINAAVIA
Euroopa põhjapiiril asub Skandinaavia, külm ja mägine maa, mida jagavad omavahel Norra, Rootsi, Taani ja Soome riik. Põhja-Jäämere lähistel on kliima külm ja lumine, jaanuari keskmised temperatuurid langevad alla -16º C. Kaug-Põhjas puid eriti ei kasva, pisut lõuna poole jäävates metsades elab suuri loomi nagu pruunkarud, põhjapõdrad ja hundid.
VAHEMEREMAAD
Euroopa lõunaosa lahutavad põhjast kolm mäeahelikku: Püreneed, Alpid ja Karpaadid. Lõuna-Euroopa Vahemeremaades Itaalias, Hispaanias ja Kreekas on pehme vihmane talv ja kuum ning kuiv suvi.
VILJAKAS KONTINENT
Euroopa on viljakas maailmajagu ja põllumaad katavad enam kui poole tema pinnast. Siin kasvatatakse otra, kaera, kartuleid ja nisu, lõuna pool ka tsitrusvilju ning oliive. Lõuna-Venemaal ja Ukrainas laiuvad hiiglaslikud stepid, kus kasvatatakse teravilja.
NAFTA, MAAGAAS JA SÜSI
Põhjamere ääres toodetakse naftat ja maagaasi, peale selle on Euroopas suurel hulgal sütt. Need kütused annavad energiat Euroopa arvukatele tehastele – siin toodetakse rohkem tööstuskaupu kui ühelgi teisel kontinendil, sealhulgas autosid, elektroonikat, laevu ja terast.
SEGUNENUD RAHVASTIK
Enamik Eurooplasi põlvneb rahvastest, kes elasid sellel mandril juba eelajaloolisel ajal, kuid pikka aega on kestnud ka sisseränne Aafrikast, Aasiast ja Kariibi mere piirkonnast. Umbes 70% rahvastikust elab linnades ja töötab tehastes või teenindussfääris, näiteks rahanduse või turismi alal.
KRISTLIKUD KIRIKUD
Kristlus on Euroopa suurim religioon. Paljud inimesed kuuluvad katoliku kirikusse, mille keskus on Vatikanis. Itaalias Rooma linnas asuv Vatikan võtab enda alla kõigest 0,44 km² ja on maailma kõige väiksem iseseisev riik. Protestantism on Põhja-Euroopas levinud ristiusu liik, idas ja kagus aga on esikohal õigeusk.
AJALOOLISED LINNAD
Paljude Euroopa suurlinnade juured lähevad kaugele ajalukku, kuid samas iseloomustavad neid ka moodne arhitektuur ja moodne eluviis. Prantsusmaa pealinnas Pariisis leidub võrratuid keskaegseid ehitisi, kuid samas on ta ka juhtiv moekeskus, Moskva Venemaal ja London Inglismaal on ühtaegu nii tähtsad rahvusvahelised keskused kui ka ajaloolised linnad. Kreeka ja Itaalia pealinnades Ateenas ja Roomas leidub suurejooneliste hoonete varemeid, mis on meie ajani säilinud Vana-Kreeka ja Rooma impeeriumi aegadest.
DEMOKRAATIA JA SEADUS
Läbi aegade on Euroopa avaldanud tugevat mõju maailma poliitikale. Demokraatlikku riigikorda – kus valitsuse valib rahvas – katsetati esmakordselt juba Vana-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi. Paljud Rooma tsivilisatsioonis (590 eKr-470 pKr) väljatöötatud seadused mõjutavad õigussüsteeme tänapäevalgi.
RENESSANSS
14. sajandist alates hakkas Euroopa muutuma üha tähtsamaks kunsti- ja teaduskeskuseks, kus inimesed huvitusid uutest ideedest kunsti, loodusteaduse ja kirjanduse vallas. Seda perioodi tuntakse renessansi nime all. Samal ajal sundisid kaubanduslikud huvid Euroopa meresõitjaid uurima senitundmatuid maid ja hiljem sinna ka kolooniaid rajama. 18. sajandi lõpul toimus Euroopas tööstuslik pööre, mis tõi kogu Läänemaailmale suurt võimu ja jõukust.
IMPEERIUMIDE LÕPP
Euroopa kart on ajaloo vältel sageli muutunud, seda suuresti sõdade tõttu rivaalitsevate riikide vahel. 20. sajandil seisid Euroopa suurvõimud vastastikku kahes suures maailmasõjas. II maailmasõja (1939-1945) järel lagunesid koloniaalimpeeriumid, mille olid Aafrikas ja Aasias loonud sellised Euroopa riigid nagu Belgia, Holland, Inglismaa, Portugal ja Prantsusmaa. Endised kolooniad said sõltumatuteks riikideks, kuid paljud sealsed inimesed elasid edasi euroopalike kommete järgi ning kõnelesid jätkuvalt Euroopa keeli. Praeguseks on paljud neist asunud elama Euroopasse.
IDA JA LÄÄS
1950. aastateks oli Euroopa jagunenud Lääne mittekommunistlikeks riikideks ja Nõukogude Liidu mõjusfääris olevateks Ida-Euroopa kommunistlikeks riikideks. Kuni 1980. aastate lõpuni olid selle külma sõja nime all tuntud vastasseisu osapooled relvastatud ja vaenulikud. Ent 1980. aastate lõpul algas Ida-Euroopa kommunistlike valitsuste langus, mis kulmineerus NSV Liidu lagunemise järel 1991. Sel ajal jagunes viieks eri riigiks ka Jugoslaavia ja kujunes välja uus Euroopa kaart uute riikide ning ühendustega.
TÄHTSAMAD FAKTID
Pindala: 22 986 000 km²
Rahvaarv: 731 716 000
Riikide arv: 45
Suurim riik: Venemaa, millest 25% (4 309 400 km²) asub Euroopas
Väikseim riik: Vatikan (0,44 km²)
Kõrgeim tipp: Elbrus (5642 m)
Suurim järv: Laadoga (17 700 km²)
Pikim jõgi: Volga (3688 km)
KASUTATUD KIRJANDUS
*Õpilase entsüklopeedia
*AXIS Geograafia entsüklopeedia
*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”