Epilepsia ehk langetõbi
SISSEJUHATUS
Tänapäeval on üha enam sagenenud sellised haigused, kus on tegemist ajuhäiretega. Sageli on see tingitud arvuti ja teleri kasutamise ajast. Samuti on ka suurenenud kõvasti öö läbi ülevalolemise tihedus. See kõik ärritab aju ja võib tekkida kasvaja või mõni ainevahetuse häire. Üks haigusi, mis võib tekkida sellistest põhjustest, on epilepsia ehk langetõbi.
Referaadi ülesanne on anda kirjanduslik ülevaade
Milliseid põhjuseid võib olla langetõve tekkeks?
Kuidas diagnoositakse langetõve ja diagnoosimise protsessid.
Missugused ravivõimalused on tänapäeval Eestis?
Esimesed andmed epilepsia kohta.
Haiguse kulg läbi ajaloo.
Piirangud ja keelud, mis on langetõvehaigel.
Tagajärjed, mis võivad esineda pikaajaliselt epilepsiat põdedes.
1. AJALUGU
Aastal 400 e. Kr. kreeka filosoof Hippokrates kirjutab oma esimese raamatu epilepsiast, mis tollal oli tuntud kui “Püha Haigus”. Ümber lükates väited, et epilepsia on needus või prohvetlik jõud, Hippokrates tõestab: see on ajuhäire. Hippokrates on öelnud: “See haigus ei ole targem, sügavam ja rohkem püha kui teised haigused, kuid sellel on loomulik põhjustaja nagu teistel haigustel...”.
(History of epilepsy, URL=http://www.epilepsy.com/epilepsy/history.html)
Aastate 1859 ja 1906 vahemikul kolmest inglise neuroloogist (Jackson, Reynolds ja Sir Gowers) koosneva liidu juhtimisel algas uus ajastu meditsiinis langetõve alal. Uurides defineeris Jackson selle tõvehoo kui “juhuslik, ülemäärane, korratu jõu vabastamine lihaste närvikiududes". Jackson märkas veel, et tõvehoog võib mõjutada teadvusetust, inimese meeli (nägemine, kompimine jne) ja käitumist.(History of epilepsy, URL=http://www.epilepsy.com/epilepsy/history.html)
Saksa psühhiaater Hans Berger kuulutas maailmale, et on võimalik vastu võtta elektrisignaale ajust ilma kolju avamata ja salvestada need graafiliselt paberiribale. Berger nimetas selle viisi kui electroencephalogram (lühidalt EEG). (History of epilepsy, URL=http://www.epilepsy.com/epilepsy/history.html)
Aastal 1968 moodustati Ameerika Epilepsia Sihtasutus, mis oli ainuke selline organisatsioon, mis pühendus täielikult epileptikute heaolule. Tänapäeval on see asutus tuntud kui Epilepsia Sihtasutus. (History of epilepsy, URL=http://www.epilepsy.com/epilepsy/history.html)
Aastal 1970 Veteranide Juhtkond otsustas liikuda edasi selle poole, et asutada epilepsia keskusi, välja treenida uus meeskond neurolooge, kes alustavad epilepsia uurimist ja ravimite välja töötamist. (History of epilepsy, URL=http://www.epilepsy.com/epilepsy/history.html)
2. TUNDEMÄRGID
Põhitunnuseks on krambihood või teadvushäired. Näiteks hämarolek( ümbruse mittereaalne tajumine ega selles orienteerumine), ekstaas ja somnambulism (kuutõbisus). Suur hoog algab teadvusekaotusega ja lihase toonuse suurenemisega, millele järgnevad tahtmatud lihasetõmblused ja seejärel teadvus järkjärgult taastub. (ENE nr 2, ENE nr 3 & EE nr 8)
2.1 Piirangud
Piiranguid ei ole väga palju, kuid linnainimesel on neist raske kinni pidada, sest välisärritust ja psüühilist koormust esineb linnades väga palju. Teisteks piiranguteks on magamatus ja alkohol. Epilepsiahaige ei tohi kunagi pruukida alkoholi, nii et alkohol pole lihtsalt piirang, vaid keeld. Kui inimene ei pea piirangutest kinni, siis esineb tal mõni krambihoog kui hoiatusena, kuid pikaajaliselt piirangute mittekinnipidamine võib kujuneda eluohtlikuks. (ENE nr 2)
2.2 Tagajärjed
Pikaajaliselt epilepsiat põdenud haigel võivad esineda iseloomumuutusi, mõtlemise inertsust, intellekti ja mälu nõrgenemist (ENE nr 2). Samuti ka piiranguid vältides võib tekkida tõsine ajukahjustus või isegi surm.
3. PÕHJUSED
Põhjusteks võivad olla omandatud või kaasasündinud ajukahjustuse (sünnikahjustuse, ajutrauma, põletiku, kasvaja, vereringehäire või mõne kroonilise ajuhaiguse), ainevahetusehäire või mürgituse tagajärg.(ENE nr 2)
3.1 Tuvastamine
Esimene etapp on loogiliselt muidugi kohalik haigla või sellele eelnev perearst. Kui seal tekib väike kahtlus, saadetakse sind edasi EEG-d tegema. Eestis on üks sellistest aparaatidest Tallinnas Tallinna Psühhohaiglas. Protsessi käigus tekitatakse välisärritusi, mis näiteks on vilkuvad tuled. Graafiliselt esitatud ajutegevust kontrollitakse umbes 30 minutit kuni 45 minutit. Seejärel kutsutakse patsient tagasi ja kui esineb mõni kahtlus, saadetakse ta sealt edasi magnetekspertiisi. Üks sellistest aparaatidest asub Tallinnas, Magdaleena Haiglas. Seal kontrollitakse magnetvastuvõtjatega ajutegevust ja salvestatakse need pildina läbipaistva kile peale. Seal on märgitud ka kolded. Protseduur kestab 45 minutit ja selle aja jooksul tuleb lamada selili liikumatult röntgenilaua peal. Enne seda talitlust tuleb eemaldada metallesemed (sealhulgas ehted ja käekellad) pea ja ülakeha piirkonnas. Protsessi käigus kasutatakse välisärritusena müra. Sealt saadud tulemused saadetakse tagasi kohalikku haiglasse või perearsti juurde, kus otsustakse, mis sellega edasi teha.
3.2 Ravi
Raviks on mitmeid võimalusi. Esimeseks võimaluseks on kolle kirurgiliselt eemaldada, mis kõige efektiivsem, aga ka kulukaim. Teiseks võimaluseks on kasutada ravimeid nii kaua, kuni kolle kaob ära. Suuremate krampide puhul kasutatakse difeniini ja hetramidiini, väiksemate krampide puhul trimetiini. Psühhomotoorsete krampide puhul kasutatakse klonasepaani. Kolmandaks võimaluseks oleks piirangutest kinni pidades ja mitte mingisuguseid ravimeid kasutades loota, et kaob ära ja see on ka võimalik. Eelnev viis on kõige odavam, aga ka kõige riskantsem, kuna tänapäeva mürast on raske eemale saada. Sedasi võib kolle edasi areneda ja siis on ainuke võimalus see ära opereerida. (ENE 2)
KOKKUVÕTE
Kuigi epileptiku elu on piiratud, on see ikka elamist väärt. Epileptiku elus on mõned üsna suured miinused. Näiteks juhiload ajutiselt kaotavad kehtivuse, sest hoog võib alata ka auto roolis ning see oleks ohtlik teistele ja langetõvehaigele endale. Samuti ka alkohol. See arvamus, et väike pits ei tee ju midagi, on täiesti vale. Langetõvehaigele aitab väikesest tilgast ja sellega võivad lähiajal kaasneda ka tõvehood. Lisaks ärritab epileptikuid suur lärm või müra. Tihti tekib selline müra koolis, tööl või tänaval ja müra tekitajad ei saa arugi, kui palju kahju nad sellega teha võivad. Olen märganud veel, et iga aastaga lähevad jõulukaunistused aina eredamaks ja vilguvad aina rohkem. See ärritab üsna palju langetõvehaiget ja sageli pöörab ta siis pilgu eemale ärritust tekkivast allikast.
ENE 2
ENE 3
http://www.epilepsy.com/epilepsy/history.html
EE 8