ELU RAUDTEETAMMIDEL

Üha enam kunagi kogu Euroopas tiheda võrgu moodustanud raudteeliine jääb tühjaks. Raudteetammidel areneb arvukate loomaliikide mitmekesine ja huvitav elu.

Arenev tsivilisatsioon ohustab keskkonda üha enam, seetõttu teeb rõõmu avastus, et vähekasutatavad, eriti aga tühjaks jäänud raudteeharud muutuvad pikkamööda rohelisteks oaasideks, kus leiab endale varjupaiga hulgaliselt linde ja loomi. Siin kasvab ka mitmeid taimi, mille seemned on sinna kandnud tuul.

RAUDTEETAMMIDE TAIMED

Taimeliikide küllus ning mitmekesisus raudteetammidel sõltub mulla viljakusest ning kliimast. Mõned taimed, näiteks ristirohi, on end siin väga kiiresti sisse seadnud, harilikult juba ehitustööde ajal. Teised – eelkõige forsüütia, lupiin ja kuldvits on siia sattunud ümbruskonna aedadest, seda eriti Teise maailmasõja aastatel ja pärast seda, kui raudtee ligidusse aialappe loodi. Rohi, mida kunagi mitu korda aastas niideti, et see liipreid kinni ei kataks, moodustab nüüd kõrgeid ja tihedaid puhmaid, kus elutsevad põld- ja uruhiired. Kuna neis paigus ei kasutata mingeid taimekaitsevahendeid, saavad siin rahumeeli kasvada ka need taimed, mida inimesed tavaliselt umbrohuks peavad ning hävitada püüavad.

Mahajäetud tammide vahel kasvavad põldmarjad ja kibuvitsapõõsad ning harakputk, ohakad, must leeder ja niidutaimed: tulikas, ristikhein ja karikakrad, mis suviti mahajäetud raudteetammid värvilise õievaibaga katavad.

IMETAJAD

Mahajäetud raudteetammidel tunnevad end kõige paremini ulukküülikud, kes leiavad siit küllaldaselt värsket rohtu ning tuhnimiseks pehmet mulda. Tammid on kaetud nende urgude tiheda võrguga. Ulukküülikute või mäkrade poolt maha jäetud urge asustavad sageli rebased. Rebane püüab peamiselt uruhiiri ning muid pisinärilisi, samuti mardikaid ja vihmausse. Oma menüüd rikastab ta ulukküülikute ja maapinnal pesitsevate lindude munadega, Öösiti suunduvad rebased sageli tänase päevani kasutusel olevatesse vaksalitesse, tuhnivad prügikastides ning otsivad sealt toidujäätmeid, mida reisijad on sinna visanud. Kaugelasetsevatesse ja rahulikesse kohtadesse kaevavad oma urge mägrad. Nad eelistavad metsade või aasade ligiduses paiknevaid alasid.

LINNUD

Raudteetammide äärmiselt sage külaline on tuuletallaja. Näib, nagu “ripuks” ta liikumatult õhus, seejärel aga laskub kiiresti maapinnale ning püüab kinni põld-, uruhiire või muu pisinärilise. Ohakalind armastab kõige rohkem ohakaseemneid. Must- ja laulurästas ning hoburästas leiavad siin ka talvel piisavalt toitu – pihlaka-, laukapuu-, ligustri- ja viirpuu- või kibuvitsamarju. Sabatihane otsib kaseokstelt väsimatult erinevaid väikesi putukaid ning ämblikulaadseid.

ROOMAJAD JA PUTUKAD

Kuivadel, päikesekiirtele valla raudteetammide külgedel võib sageli kohata nastikut, sisalikku või vaskussi. Maod ja sisalikud peesitavad ning võtavad päikesevanne. Lesiva vaskussi keha on tihti üleni lehekihiga kaetud, mille alt paistab välja vaid pea. Mitmed erinevad taimed tõmbavad ligi liblikaid, kellest mõningaid võib pidada raudteetammide tüüpilisteks asukateks. Siin esineb näiteks admirali, väikest koerliblikat, hõbetäpikut, päeva-paabusilma ja ohakaliblikat.

EBATULUSAD RAUDTEELIINID

Iga riigi territooriumil laiuvat ning sadadesse tuhandetesse kilomeetritesse küündivat raudteevõrku on kasutatud aastasadu. Vanasti oli raudteesport tähtsaim ning sagedaseim liikumis- ning koormate vedamise moodus. Koos autotranspordi arenguga on sõidu- ja veoautode kasvav hulk, mis alguses sõitsid äärmiselt odava bensiini ja diiselkütusega, viinud inimeste ning koormate liikumise rööbastelt üle maanteedele.

Järk-järgult vaibus liiklus üha suuremal hulgal raudteelõikudest. Kui raudteetranspordi kahjud hakkasid ulatuma hiigelsuurte summadeni, alustati liikluse radikaalset piiramist ning üha sagedamini kasutatakse vaid raudteevõrgustike põhitrassi.

Suurde osasse Euroopast on alates eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest lisandunud tühje rööpaid, raudteetamme, tunneleid ja sildu. Osa maast, kus kunagi kasutatud raudteerööpad paiknevad, müüdi maha ning seda kasutatakse tänapäeval muul eesmärgil, ent enamik “raudteekrunte” on söötis.

Tühjad raudteerööpad ja –tammid lähevad kiiresti rohtu, hiljem kasvavad täis ka muid taimi ning saavad seejärel koduks mitmetele loomaliikidele.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis