Elu mererannikul

Elu rannal:

Ranniku ülemine osa on mõõna ajal veevaba. Sel ajal esineb seal liike, mis on võimelised taluma pikaajalist päikesevalgust ning mis suudavad end kaitsta kuivamise eest. Need on erinevad taimeliigid, näiteks liivakann ja luidekaer. Seal elab jõgitiir, kes muneb oma pronksja värvusega munad liivasüvenditesse.

 

Rannapiir:

Rannapiirilt, mida tähistavad mahavisatud pudelid ja vetikad, võib pärast mõõna leida mitmeid loomaliike. Laialipillutud jäätmed on toiduks tavalisele tõrikodalasele, kes täidab raipesööja rolli. Kajakad korjavad kokku jäätmed, surnud krabid ja kalad. Liivast võib ka leida haide ja raide munade tühje koori, mida kutsutakse „merihiirteks“.

 

Elu tõusu ja mõõna vööndis:

Tõusu ja mõõna vööndit iseloomustab madala ja kõrge veetaseme kõikumine tõusude ja mõõnade ajal. Lainemurdjatel istub mitu kajakakarja, vee all, kaljude külge klammerdunult elavad karbid, teod, tõruvähid. Lainemurdjate vahel ekslevad Tylose perekonna vähilaadsed. Pärast mõõna paistab rannik tühjana, aga põhjas voolavad siiski erinevad selgrootud, näiteks süda-või kaunkarp. Väga arvukalt esineb seal ka pehmet pronkskarva rand-liivatõlva, kes kaevab U tähe kujulisi urge. Rand on üheks peamiseks merelindude- leeterisla ja kivirullija toidukohaks. Kalda lähedal vees, navigatsioonimärkide küljes esineb verevat meritähte, kes sööb tigusid ja karpe.

 

Vee all:

Tõusu ajal  tõusevad liiva sisse kaevunud organismid toiduotsingul põhjast üles. Neil on küll suur risk sattuda ise kaldale, eriti lestaliste ohvriks, kes toituvad põhiliselt pisikestest vähilaadsetest. Teiseks tavaliseks rannikuäärseks kalaliigiks on harilik ogalik. Õhtuti roomavad urgudest välja krabid.

 

Kasutatud kirjandus:

Loomariigis