ELU JÕE ALAMJOOKSUL

Jõe alamjooksul on vool aeglasem ning see ei kanna kaasas suurel hulgal põhjamuda ja setteid. Veetaimed on siin võimelised kergesti juurduma ning meelitama enda ligi putukaid, kellest omakorda toituvad muud loomad.

Kõik jõed ja ojad on asustatud huvitavate loomadega. Mõned neist elavad vees, teised jälle kaldal. Selle biotüübi elanike oht seisneb keskkonnareostuses.

JÕGI JA LOOMAD

Aeglase vooluga jõed tõmbavad ligi arvukalt loomi. Mitmed imetajad ja linnud põikavad sinna vaid aeg-ajalt, toiduotsinguil või selleks, et janu kustutada, ent jõgedel on ka oma püsiasukad. Mõned neist elavad vee all, teised jälle vee peal, kolmandad aga kallastel.

ELU KALDAL

Kaldal ja liivamadalate seisavad liikumatult haigrud ning passivad kalu. Järskudele kallastele kaevavad urge ondatrad, veel kõrgemal paiknevad kaldapääsukeste ja jäälinnu pesad. Kaldad kasvavad täis pajusid ja leppi, mille juurtest otsivad toitu naaritsad.

ELU VEEPINNAL

Veepinnal ujuvad luiged, sinikaelpardid ja laugud, kes otsivad toitu vee alt. Värvi lisavad veepinnal ulpivad meri-särjesilma-, vesiroosi- ja vesikupusaarekesed.

ELU VEE ALL

Samavõrd huvitav on ka veealune elu. Selgrootud lebavad sogases põhjavees. Nad on toiduks niisugustele kaladele nagu näiteks särg, teib, pardkala ja forell. Need kalad ise aga võivad samuti langeda röövkalade saagiks, kellest tugevaim ja ohtlikem on haug.

JÕE ALAMJOOKS

Jõe alamjooksud on tihti väikese kaldega, seetõttu kulgeb jõgigi aeglaselt madalikul või laias, terrassikujulises orus. Orgudes on võimalik jälgida, missugune jõud jõel kunagi oli ning praegugi on, kui ta aeg-ajalt üle kallaste tõuseb. Enne tammide ehitamist võis ta enda alla matta kogu oru. Jõgi kulgeb aeglaselt, mööda orgu keerutades, nagu tahaks merre suubumist võimalikult kaugele edasi lükata. Jõelooked tekivad siis, kui piki üht kallast voolab vesi kiiremini kui piki teist. Kui jõevool keerab, toimub kiirema vooluga välisel kaldal sängi uuristumine, sisemisele kaldale aga kuhjuvad setted. Mõnikord on kaldauuristused nii tugevad, et looked puutuvad peaaegu üksteise vastu. Siis võib vesi nendevahelisest kitsast tõkkest läbi murda ning otse voolama hakata. Varem jõesängi osaks olnud alale tekib aga kaarekujuline umbjõeharu.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*Loodusentsüklopeedia