GEORGE ELIOT 1819-1880
Mary Ann Evans sündis 22. novembril 1819. aastal Warwickshire´i krahvkonnas Coventry ligidal Arbury Farmis. Tema lapsepõlv möödus maal. Isa oli mõisavalitseja ja sügavalt usklik metodist ning tema mõju tütre kasvatamisele oli suur. Mary Ann käis Coventrys koolis ja sai ka eratunde. Pärast ema surma 1839. aastal juhtis ta isa majapidamist ja aitas teda töös. 1841. aastal jäi isa Coventrysse vanaduspõlve pidama. Seal hakkas Mary Ann suhtlema vabamõtlejate ja intellektuaalide ringkondadega, kes julgustasid teda suhtuma kriitiliselt piiblisse ja oma usutunnistusse. Kui isa 1849. aastal suri, reisis Marian, nagu ta end nüüd nimetas, Euroopas. Siis asus ta Londonisse, kirjutas esseesid ja retsensioone tunnustatud liberaalsele Westminster Review´le ja oli aastatel 1851-1854 selle kaasväljaandjaks. Tema Londoni sõprade hulka kuulusid kirjastaja John Chapman ja filosoof Herbert Spencer. Ta tõlkis evangeelse teoloogi David Friedrich Strauβi ja Ludvig Feuerbachi teoseid (1854). Viimane jäigi tema ainukeseks õige nime all avaldatud raamatuks. Alates 1854. aastast elas ta koos kriitiku ja kirjaniku George Henry Leweswga. Mehe ergutusel hakkas ta kirjutama jutustusi, mis ilmusid 1858. aastal pealkirja all “Pilte kiriklaste elust”. Nüüdsest kasutas Mary Ann Evans kirjanikunime George Eliot. 1859. aastal ilmus suure menu osaliseks saanud esikromaan “Adam Bede” (1859), mille nimitegelase eeskujuks oli kirjaniku isa. Ruttu sai teatavaks, et pseudonüümi taha varjub retsensent Marian Evans. Aasta hiljem järgnes “Veski Flossi jõel” (1860), mis oli kaua tema populaarseim romaan. Samal ajal kui ilmus “Silas Marner. Raveloe kangur” (1861), kogus Eliot Itaalias materjali oma ajaloolise romaani “Romola” (1862-1863) tarvis, mille tegevus toimub 15. sajandi lõpul Firenzes. Lisaks sotsiaalkriitilisele, tööstusmiljööd käsitlevale romaanile “Radikaal Felix Holt” (1866) kirjutas Eliot 1860. aastatel veel ühe poeetilise draama ja luuletusi. Tema peateos “Middelmarch. Uurimus provintsielust” (11871-1872) käsitles kriisiaegu Inglismaal 1830. aastate paiku. “Daniel Deronda” (1876) on suure sisseelamisvõimega kirjutatud raamat juutlusest. Pärast George Henry Lewese surma 1878. aastal abiellus Eliot 1880. aastal nende ühise sõbra, 20 aastat noorema Ameerika pankuri John W. Crossiga. Mesinädalad veedeti Itaalias. 22. detsembril 1880. aastal suri George Eliot neeruhaigusesse. Ta maeti Londonisse Highgate´i kalmistule. Sada aastat hiljem püstitati talle mälestuskivi Westminsteri Abbey kirjanike nurgas.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke
*EE köide 2