Esimese maailmasõja puhkemine ei andnud eestlastele mingit valikuvõimalust. Venemaa võidu korral oli oodata uut venestuslainet, Saksamaa võit oleks suurendanud baltisakslaste võimu. Eestist mobiliseeriti umbes 100 000 meest. 10 000 neist langes kaugel rinnetel. Sõjaolukord tõi kaasa toidu ja kütte puuduse. Peale Nikolai II kukutamist läks võim Petrogradis Ajutisele Valitsusele. Eestlased said maakonna- ja kubermanguvalitsuse. 12. aprillil 1917 said eestlased autonoomia Vene riigi koosseisus. Kõrgeim võim Eestis läks nüüd Eesti Maapäevale. Vene ametnikud asendati kõikjal eestlastega.Valitsuse etteotsa sai Konstantin Päts. Saadi luba rahvusväeosade moodustamiseks. Kuid uus valitsus ei suutnud ära hoida sõja jõudmist Eesti pinnale. 1917 oktoobris jõudis sõda Eestisse. Sakslased vallutasid Lääne-Eesti saared.
Juba Veebruarirevolutsiooni päevil tekkisid Eestis tööliste ja soldatite nõukogud. Neis valitses kommunistlik mõtteviis ja algusest peale vastandati end demokraatlikule võimule. 1917. aasta novembris võtsid kommunistid võimu üle Tallinnas. Hakati piirama demokraatlikke vabadusi. Pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid, restoranid riigistati. Mõisnikelt võeti ära nende maavaldused ja talupoegadele neid ei antud. Ainumõeldav oli Eesti täielik lahkulöömine Venemaast. Ning selleks avanes võimalus: sakslased tungisid Eestile peale ja Vene armee taganes nende eest. Iseseisvuse saavutamine võimaldas taastada demokraatia. 14. veebruaril 1918 alustasid saksa väed üldpealetungi. Sellises olukorras otsustas Maapäev kuulutada välja Eesti iseseisvuse. 24. veebruaril 1918 läks võim Tallinnas päästekomitee kätte, kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Peaministriks sai Konstantin Päts. Juba 25. veebruaril jõudsid Tallinnasse sakslased. Märtsi alguseks oli Saksamaa okupeerinud kogu Eesti ala. Eestist veeti välja kõike, mida sõda pidav maa vajas. Kehtestati vali tsensuur. Novembris pöördusid saksa väed koju tagasi. 11.11.1918 astus Tallinnas taas kokku vabariigi valitsus. 28.nov 1918 algas Vabadussõda. Noored talupojad olid valmis kohe oma iseseisvust kaitsma, vanemad olid üpris kindlad, et Vene riigi vastu ei saa. Punaarmee vallutas Narva, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti väed alustasid ülemjuhataja Johan Laidoneri juhtimisel vastupealetungi. Eestlaste poolt võitlesid baltisakslased ja siinsed venelased, appi tulid ka soomlased. 1919. aasta veebruaris löödi sissetungijad tagasi. Kuid sõda kestis veel aasta aega. 1919 juunis toimus lahing Saksa Landeswehri vägedega. Eestlased võitsid 23. juunil ja sellel päeval on hakatud pidama Võidupüha. 1919 sügis-talvel õnnestus eesti rahvaväel Punaarmee pealetung seisatada. 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti rahu. Demokraatlik Eesti riik jäi püsima.
Venemaa Esimese maailmasõja ajal
Venemaa sisepoliitiline olukord oli teravdunud äärmuseni Esimese Maailmasõja ajal. Venemaa sõjajõud, majandus ja ka poliitiline süsteem ei olnud sellisteks pingutuseks valmis. Ühiskonnas süvenes usaldamatus tsaariperekonna ja valitsuse vastu. Peeti miitinguid ja ülesastumisi.
1917 oli Venemaal sisepoliitiline kriis oma haripunktis. Pealinnas vallandusid massirahutused. Tänaval tunglesid näljased inimesed. Massiliikumine kasvas üle revolutsiooniks. Vana kalendri järgi loodi Riigiduuma komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu 27. veebruaril. Moodustati Ajutine Valitsus. Vene keiser Nikolai II loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks. Kuid Mihhail loobus troonist ja nii kukutai Romanovite dünastia. Tegevust, mille käigus kukutati vene valitsus, on hakatud kutsuma Veebruarirevolutsiooniks.
Isevalitsuse järel hakkas toimuma kaksikvõim: ametlikult Ajutine Valitsus ja reaalne võim kuulus Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule. Ajutine Valitsus pooldas demokraatlikku riiki. Petrogardi Tööliste ja Soldatite Nõukogu aga sotsialismi. Bolševikud Leniniga tahtsid vägivaldselt võimu haarata. Nii hakkasid jõud võimu pärast sõdima. 1917. aasta juulis algasid bolševike õhutusel väljaastumised. Riigis kehtestati sõjaseisukord. Ajutise Valitsuse eesotsa sai Aleksander Kerenski. 1917 septembri algul vallutasid sakslased Riia. Kornilov püüdis lõpetada süvenevat anarhiat. See ja üldine kaos riigis suurendasid bolševike toetajaskonda. Lenini ideelisel eestvedamisel tehti relvastatud riigipööre võimu haaramiseks. Riigipööre algas 6. ja 7. novembri öösel Petrogradis. Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti ja võim kuulutati üleläinuks nõukogudele. Moodustati esimene nõukogude valitsus, kuhu kuulusid ainult enamlased ehk bolševikud. Vana kalendri järgi toimus revolutsioon oktoobris, seega on seda hakatud kutsuma Oktoobrirevolutsiooniks.
Mitmel pool ilmnesid vastupanud uuele võimule. Bolševikud surusid kõik relva jõul maha. 1918 kevadeks oli nõukogudevõim kindlustunud enamikus Venemaa piirkondades. Uue võimu üheks põhijooneks oli vägivald ja igasuguse teisitimõtlemise eiramine. Keelustati kõik parteid ja hävitati poliitilisi vastaseid füüsiliselt. Bolševikele kindlustas võidu nende oskuslik tegevus riigipöörde ettevalmistamisel, sobiva momendi valimine võimuhaaramiseks ja parteidistsipliin.
Kasutatud kirjandus
“Uusaeg II osa, õpik 8. klassile”