James Cook
Lapsepõlv ja noorus
James Cook sündis 27. oktoobril 1728. aastal Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal. Tema isa oli Yorkshire põllutööline. Lapsepõlve veetis ta maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes. Tema vanemad vahetasid tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides, kuid teda polnud põrmugi vaja õppimisel tagant kihutada. Eriti huvitas teda matemaatika ning selle peale oli tal ka annet. Seepärast tahtis Jamesi isa, et poisist saaks ärimees. Nii läkski James ühe kaupmehe juurde katsetele. Õpipoisiks olemine aga ei olnudki nii lihtne, sest kaupmees osutus väga rangeks ja korraarmastajaks meheks. Pärast seda, kui oli teeninud 18 kuud kaupluses, kus ta pidi kogu aja puhastama poodi, küürima põrandat ja jooksma valju peremehe käsul siia ja sinna, ta põgenes poest. Natuke aega elas ta ühes väikeses rannaäärses linnas. 18-aastaselt sai ta tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega. Väidetavalt oli see tema esimene merereis, kuid juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel.
1755. aastal astus James Cook Kuninglikku Mereväkke. Ta saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Seal piki Newfoundlandi rannikut sõites omandas ta navigeerimisoskused, mis talle hiljem kuulsust tõid. James Cook osales Seitsmeaastases sõjas, mis toimus aastail 1754-1763. Selles sõjas täitis ta ühe raske ja olulise missiooni – ta tungis Prantsuse territooriumile ning vabastas St. Lawrenci jõe Inglise laevastikule. Ta osales ka 1759. aastal toimunud rünnakus Québecile. Sõda lõppes inglaste võiduga.
Tahitil
Lisaks sellele, et James Cook oli suurepärane meresõitja ja matemaatik, tegeles ta ka astronoomiaga. Ja edukalt. Ta arvutas välja, et 5. augustil 1766. aastal toimuvat päikesevarjutust on kõige parem jälgida Newfoundlandil. Päikesevarjutuse ajal oli ta kohal ning pärast vaatluse tulemuste avaldamist hakati teda pidama üheks maailma juhtivaks astronoomiks.
1796. aastal valis Inglismaa valitsus leitnanditiitli saanud James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mille eesmärgiks oli jälgida ja dokumenteerida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Oli teada, et seda loodusnähtust võis kõige paremini vaadelda Vaikse ookeani lõunapoolses osas. Vaatluse tulemuste abil arvutasid teadlased välja Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ekspeditsiooniks valis Cook endale Endeavouri-nimelise laeva (pildil). Endeavour oli algselt olnud söelaev, kuid ta oli tugev, ruumikas ja kergesti manööverdatav. Laev oli 30 meetri pikkune ning kaalus 360 tonni. 25. augustil 1768. aastal asus Cook Plymouthi sadamast teele, pardal 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Meeskonna suhtes oli Cook väga nõudlik. Meeskonnaliikmed pidid iga päev ennast pesema. Cook sundis neid sööma hapukapsast ja puuvilju, mida ta võttis laeva igas randumispaigas. Lisaks sellele puhastas ta kord nädalas laevas õhku äädika ja püssirohu põletamisega. See tegi temast esimese kapteni, kelle meeskond ei haigestunud skorbuuti, mille põhjustab C-vitamiini puudus.
Ta sõitis mööda Thamesi jõge alla ning siis võttis kursi lõunasse. Peagi jäid seljataha ka Prantsusmaa ja Hispaania rannikud. James Cook suundus Aafrika poole. Ta sõitis ümber Horni neeme ning 12. aprillil jõudis ta ühele saarele Seltsi saarestikus. Cook leidis, et saar oli vaatluseks sobiv. Ta nimetas selle Tahitiks.
Otsides lõunamandrit
Tahitil sai Cook teate, et ta peab üles leidma muinasjutulise lõunamandri, mida sooviti liita impeeriumiga. James Cook sai valitsuselt salajased volitused purjetada kaardistamata aladele. Tahitilt lahkus ta 13. juulil. Cooki meeskonnaga liitus pärismaalaste pealik, kes tundis väga hästi Tahiti ümbruse sõiduvett.
Kõigepealt otsustas James Cook uurida Tahiti lähedal asuvaid saari. Lähim neist oli Huaheine. Cook kuulutas ka selle saare Inglise kuningale alluvaks. Kuninga käsku järgides purjetas ta edasi lõuna suunas. Kolm päeva nähti vaid vett ja taevast. Neljandal päeval ilmus silmapiirile väike saar, mille elanikud ei lasknud Cookil ja tema meeskonnas seal randuda. Tollel ajal arvati, et lõunapoolkeral peab olema üks suur manner tasakaalustamaks põhjapoolkeral olevaid Euraasiat ja Põhja-Ameerikat. James Cook ise seda ei uskunud, kuid sellest hoolimata purjetas ta edasi kuni jõudis Uus-Meremaale. Pärismaalased aga põgenesid kohe, kui nägid Cooki laeva rannikule lähenemas. Katsed näidata, et nad ei tule halbade kavatsustega, nurjusid. Seetõttu otsustas Cook sellel saarel mitte peatuda. Edasi purjetati lõunasse. Ka Uus-Meremaa Põhjasaarel ei õnnestunud kaldale minna, sest seal elasid inimsööjad. Kui tagasi merele pöörduti, sattus Endeavour võimsasse tormi, mis kestis neil päeva.
Oli aeg pöörduda tagasi Inglismaale. Selleks oli kaks võimalust – minna tuldud teed mööda tagasi või sõita ümber maakera. Cook otsustas teise võimaluse kasuks. Ta võttis kursi läände. Austraaliasse jõudis Cook 19. aprillil 1770. aastal. Austraalias üritas Cook kontakteeruda pärismaalastega. Kui aga odad lendama hakkasid, otsustas ta tagasi merele pöörduda. Sama kordus igal pool, kus randuda prooviti. Ümber Austraalia purjetades sõideti otsa Suurele Vallrahule. Suure vaevaga saadi laev korallriffi pealt ära. Samal ajal kui laeva parandati, tegeles James Cook ranna kaardistamisega ning sealse loodusega tutvumisega. Tehti palju avastusi Austraalia loomariigi kohta. Eriti tähelepanuväärseks osutus känguru. 4. augustil 1770. aastal oli laev jälle sõiduvalmis. Pärast kuudepikkust purjetamist Austraalia rannikul jõudis Cook järeldusele, et ka see pole Lõunamanner. James Cook avastas, et Uus-Guinea ei ole osa Austraaliast, vaid neid lahutab väin. Uus-Guineast suundus Cook Jaava pealinna Bataviasse. Kohale jõuti 12. oktoobril 1770. Kuna laev oli mitmest kohast lekkima hakanud, otsustati natukeseks maale jääda. Batavia tervisehoiuolud olid aga alla igasugust piiri ning kohalike seas levisid erinevad haigused. Ka Cooki meeskond hakkas järjest haigestuma malaariasse, düsenteeriasse ja skorbuuti. Seal suri umbes 30 meest. 1770. aasta märtsiks oli Cook jõudnud Aafrika lõunatipule, Healootuse neemele. Haiguste tõttu veedeti seal terve kuu. Siis võeti kurss kodumaa poole. 12. juunil 1771. aastal heitis Endeavour ankru Doveri merre – James Cook oli jõudnud tagasi Inglismaale. Reisi käigus oli ta teinud ringi ümber maakera. Cook sai kuningliku vastuvõtu osaliseks. Vaesest õpipoisist oli saanud rahvuskangelane. Ta edutati komandöriks.
Teine reis
James Cook oli avastanud Austraalia, kuid seda peeti liiga väikseks, et olla lõunamanner, mille olemasolusse ikka veel usuti. Inglise Mereministeerium otsustas saata Cooki veel ühele retkele lõunamandrit otsima. Kuigi Cook seitsmenda maailmajao olemasolusse ei uskunud, võttis ta Mereministeeriumi pakkumise vastu. 13. juulil 1772. aastal asus ta Plymouthi sadamast teele kahe laevaga - Adventure ja Resolution. Umbes saja päevaga jõudis Cook Aafrika lõunatippu. Sealt sõitis ta lõuna poole. Antarktisele ta külma kliima tõttu siiski ei jõudnud, kuid seda, kui lähedal ta oli teise mandri avastamisele, kinnitavad kirjeldused tema päevikus. Pärast jäämasside uurimist suunduti tagasi Vaiksele ookeanile. Seal avastas ta hulgaliselt saari, kuid mitte ühtegi mandrit. Märtsis jõudis ta Uus-Meremaale. Seal pandi maha inglise koduloomi ja istutati juurvilju, et saared muutuksid asustamiseks kõlbulikumaks. Uus-Meremaalt võeti kurss jälle lõunasse. Sõideti nii kaugele, kuni meeskond enam külmale vastu ei pidanud. Õnnetult pöördus Cook Tahitile. Seal otsustas ta uuesti lõuna poole purjetada. Samas suunas purjetas ta kuni jõudis jääni ning enam edasi minna polnud võimalik. Ta sõitis Lihavõttesaartele ja sealt edasi lääne suunas uurides Tuamotu saari, Tongat, Fidžit ja lõpuks jõudes Vanuatule, sealt sõitis ta edasi Uus-Kaledooniasse ning lõpuks sõitis läbi Drake'i väina Atlandi ookeani. James Cook oli purjetanud ümber Antarktise ise seda teadmata. Ta otsustas, et lõunamandrit pole olemas ning pöördus tagasi Inglismaale. Retkel oli Cook kaotanud vaid neli meest. Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Ta sai Coopley aumedali, mis tähendas, et ta kuulus kuninga õukonda.
Kolmas reis
Kauaks Cook kuivale maale ei jäänud. Kolmanda reisi võttis kapten ette 1776. aastal. Ekspeditsiooni eesmärk oli leida ühendustee Atlandi ja Vaikse ookeani vahel. Ka seekord asuti teele laeval Resolution, kuid Adventure vahetati välja uue Discovery vastu. Ta sõitis Vaiksesse ookeani, tegi peatuse Uus-Meremaal. Edasi purjetas Tahitile ja sealt edasi põhja poole, avastades Jõulusaared ning veel ühed saared, mis nimetati Cooki saarteks. Seejärel hakkas Cook kaardistama Põhja-Ameerika läänerannikut, sõitis ümber Alaska ja läbi Beringi väina Põhja-Jäämerre. Jääpankade tõttu oli edasi purjetamine võimatu ning Cook pöördus tagasi. Maabumiskohta otsides sattus Cook Sandwichi saartele, mis nüüd on nimetatud Havaiks. Seal kuulutati ta kohaliku rahva poolt jumalaks ja teda võeti vastu suure külalislahkusega. Kuu aja pärast otsustas Cook retke jätkata ja 1779. aasta 4. veebruaril lahkus ta oma laevadega Havailt. Kuid laevad sattusid tormi kätte ja Cook oli nädal aega hiljem sunnitud Havaile tagasi pöörduma. Ka seekord koheldi Cooki kui jumalat Kuid siis suri üks tema meeskonnaliige, kes oleks pidanud surematu olema, kuna on jumala kaaskonnast. Siis mõistsid pärismaalased, et Cook polegi jumal. Seejärel varastati tema laevalt paat. Cook otsustas paadi tagasi saamiseks pealiku pantvangi võtta. Tema plaan aga ei õnnestunud ning tekkis rüselus, mille käigus kapten ise jõhkralt tapeti. Kapten James Cook suri 14. novembril 1779. aastal, olles 51-aastane. Meeskonnal õnnestus põgeneda, kuid selle asemel, et kohe Inglismaale tagasi purjetada, tehti veel üks tiir Beringi väina lähistel. Seejärel sõideti mööda Aasi idakallast tagasi kodumaale. Resolution ja Discovery randusid kodusadamas 1780. aasta augustis.
James Cooki reisidest on nii palju andmeid tänu tema reisipäevikule, mis on tänapäevani säilinud. Praegu asuvad need Inglismaa Rahvuslikus Muuseumis. Reisipäevukusse kirjutas ta pisiasjadeni kõik sündmused, joonistas kaarte ning märkis üles mõõtmistulemused.
Kasutatud kirjandus:
http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/cook.html
Illustreeritud lasteentsüklopeedia
Dan Bystrom "James Cook, Vaikse ookeani vallutaja"
John Man "Maadeavastused"
Dorling Kindersley ,, Maalima Ajalugu‘’
,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia‘’
ENE
http://www.24hourmuseum.org.uk/content/images/2003_2687.JPG
http://www.peacefulsocieties.org/Maps/Tahiti.gif
http://www.tonyfernandes.co.uk/endeavour-000.jpg
http://www.navis.gr/men/images/j_cook.jpg
http://www.acmecompany.com/stock_thumbnails/11735.james_cook_voyage.gif
