Väike Hillary Rodham oli arukas prillidega blondiin, kelles nähti varakult üht paremat ja säravamat uudse iseseisvate feministlike naiste põlvkonna esindajat. Tavaliselt peeti teda selliseks naiseks, kellest võiks saada esimene naispresident, kuid 1975. aastal kurvastas ta nii sõpru kui ka õpetajaid, kui ta viskas oma ambitsioonid nurka, abiellus juuratudeng Bill Clintoniga ja kolis mehe koduosariiki Arkansasesse. Ta ei võtnud abikaasa nime.

Hillary sünnitas nende ainukese lapse Chelsea 1980. aastal. Abikaasa Billil olid poliitilised ambitsioonid- ta töötas peaprokurörina ning seejärel kandideeris kuberneriks. Avalikkuse surve tõttu võttis Hillary endale mehe perekonnanime, võttis kaalust alla, vahetas prillid kontaktläätsede vastu ja hakkas kandma moodsamaid ja naiselikumaid riideid. Ja temast sai blondiin.

Mida kõrgemale Bill poliitilisel karjääriredelil tõusis, seda blondimaks Hillary muutus. Kui ta mees valiti presidendiks, sai temast üks ajaloo võimsamaid esimesi leedisid. Tema halvimad ajad Valges Majas olid seotud Monica Lewinsky skandaali ja sellele järgnevaga. Hillary seisis kindlalt jõulise abikaasana, kelle silutud blond soeng vastandus tema rivaali tumedale juuksevärvile ja nooruslikule seksikusele.

Blondiin võitis. Kui Monica Lewinsky oli ammu unustatud, siis Hillary Rodham Clintoni valitsemisaeg jätkub. Nüüd on senaator Hillary Rodham Clintoni nimi esimene, mida mainitakse, kui jutuks juhtub tulema esimese naispresidendi võimalikkus.

Hillary Clintonil on ka tehtud oma autobiograafia „Living history“ („Elav ajalugu“), mis ilmus 2003. aastal ja see raamat avaldab kõik Hillary eraelu põnevamad saladused. Kindlasti on kõige huvitavam inimeste jaoks see koht 562 leheküljelisest raamatust, kus esimene leedi kirjeldab neid tundeid, mis tal olid tekkinud seoses tema abikaasa ja Valge maja praktikandi Monica Lewinsky afääri tõttu.

Tema tsitaate

• Ma pole mingi väike naisuke, kes „seisab oma mehe kõrval“, nagu Tammy Wynette.
• Kui ma tahan ajalehtede esilehele sattuda, siis pean soengut muutma.
• Ma pean end uueks demokraadiks. Ma olen väga uhke selle poliitilise isikupära üle, mille demokraadid Clintoni valitsemisaja jooksul saavutasid.
• Ma pean tunnistama, et mulle on pähe tulnud mõte, et inimene ei saa olla üheaegselt vabariiklane ja kristlane.
• Meie oleme president.
• Jumal õnnistagu Ameerikat, mida me püüame luua.
• Meie elud on segud erinevatest rollidest. Enamik meist annab endast parima õige tasakaalu leidmiseks.. Minu jaoks on tasakaal perekond, töö ja rahva teenimine.
• Nüüd on väljakutseks teha poliitikast pealtnäha võimatu võimalikuks muutmise kunst.

Kasutatud kirjandus

1. Olles blondiin
2. http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=09.06.03&r=5&id=141427
3. http://www.whitehousehistory.org/05/subs/images_subs/clinton_hillary.jpg