ANTHONY BURGESS
1917-1993
“Minu 1968. aastal tehtud passifoto näitab tugevat, enesekindlat loomakaupmeest suure nina, kavala pilgu ning joobnu lõdva suuga.” Selline mitte just meelitav enesekirjeldus on pärit 25. veebruaril 1917. aastal Manchesteris sündinud Inglise kirjanikult, heliloojalt ja kriitikult Anthony Burgessilt (sündinud John Anthony Burgess Wilson). Suure gripiepideemia ajal 1919. aastal kaotas ta ema, elukutselt lauljatari ning tantsijanna. Isa, baaripianist, abiellus teist korda. Burgessi lapsepõlvemälestusi konservatiivse katoliku tööstuslinna Manchesteri vaimus kujundab vaene ning monotoonne elu. Alles stipendium võimaldas Inglise kirjanduse ning muusika õpinguid Manchesteri ülikoolis, mille ta lõpetas 1940. aastal. Pärast sõjaväeteenistust üksuses British Army Education Corps õpetas 1942. aastal Llwela Isherwood Jonesiga abiellunud Burgess Inglise kirjandust, foneetikat, hispaania keelt ja muusikat. Tema tollal loodud kompositsioonid lükkas BBC tagasi. 1949. aastal valminud esikromaan “Nägemus kindlusemüüridest” näeb trükivalgust alles 1965. aastal. Burgess suundus 1954. aastal haridusametnikuna Malaiasse (praegu Malaisia lääneosa) ja hiljem Bruneisse Borneol. 1959. aastal pandi talle valediagnoos: ajukasvaja. Et naist rahaliselt kindlustada, pühendas ta oletatava viimase eluaasta täielikult kirjutamisele ning lõpetas palavikulise kiirusega üksteise järel viis romaani. Ülekohtuselt tundis lugejaskond teda pikka aega ainult kui ühe kuulsa raamatu, “Kellavärgiga apelsini” autorit. Tema muusikaline looming hõlmab umbes sadat lugu, sealhulgas ühte Brodway muusikali; ta kirjutas biograafiaid, raamatuarvustusi, telekriitikat ja esseesid. Keeleandekas autor töötas peale “nadsati” tehisargoo välja ka ürginimeste keele Jacques Annaud’ esialgu käsitlevale filmile. Pärast esimese abikaasa surma abiellus Burgess 1968. aastal tõlkija ja õpetaja Liana Macellariga, neil on poeg Andrew. Ta kolis Maltale, elas hiljem Roomas, Monacos, lõpuks Luganos. Põdenud pikemat aega vähki, suri 76-aastane Burgess 25. novembril 1993. aastal ühes Londoni haiglas.
KASUTATUD KIRJANDUS
*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”
*Maailma kirjanikke