Barokk

Barokk kujunes 17. sajandi alguseks üheks mõjukamaks kunstivooluks. See arenes Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Portugalis ja osati ka Prantsusmaal. Algul kasutati seda terminit Itaalias tolleaegse arhitektuuri pilknimena, sest see oli võrreldes renessanssiga eriti veider. Renessanssi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ja teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Kui renessanssi maal oli sümmeetriline, siis baroki maalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult ja palju loomulikumalt. Peategelane võis isegi olla seljaga vaataja poole.

Väga tähtsaks kujunes valgusekäsitlus, mis enne oli mittemidagiütlevalt neutraalne, nüüd heleda-tumeda kontrastil põhinev. Sageli ühendusid näod salapäraselt tumedal taustal, vahest tegi autor valguse-varju mängu ekstra põnevaks, et maal oleks mõjuvam ja efektsem. Kujutavas kunstis on valdav ajalooline temaatika, võitlusstseenid ja võimsate kirgede kujutamine.

17. sajandil kasvas suuresti nende inimeste arv, kellel oli raha lasta end portreteerida. Madalmaades olid moes grupiportreed. Jäädvustati näiteks ühiste organisatsioonide liikmeid või ühiste aadete kandjaid.

Diego Velazquez’i looming

 

Kui 17. sajandil toimus Hispaania majanduses suur langus, siis kultuuris oli sellel ajal Hispaania ajaloo suurim õitseng. Kunstis oli selle krooniks Diego Velazquezi looming. Velazquez oli kuningas Philippe IV õukonnakunstnik ja vastupidiselt Rembrandtile polnud ta seepärast iseenda peremees. Seda imetlusväärsem oli ta julge ja vabameelne looming, kus keskpunktiks ei olnud mitte õukondlane, vaid tavaline hispaanlane. Velazquez ei tee oma tegelasi ei ilusamaks ega paremaks. Ta armastab oma rahvast just sellisena, nagu ta on.

„Infant Balthasar Carlos hobusel“ on loodud 17. sajandil vägagi moes olnud paraadportreede laadis. Esinduslik paraadportree rõhutas portreteeritava välise sarnasuse kõrval ka tema tähtsat ühiskondlikku seisundit. Noorele printsile  on selga pandud uhked riided ja asetatud ta kõige peenemat tõugu hobuse selga, kes on tagajalgadele tõusnud. Renessanssi ajal maalitud ratsaportreedel olid hobused alati rahulikult sammumas või seismas. Nii väikese poisi puhul on suhteliselt võimatu see, et ta poseeris niimoodi. See on üks väheseid kunstiteoseid, mida luues on Velazquez teeninud kannuseid oma peremehe ees.

Pidulik ja toretsev barokk oli põhiliselt kuningate ja õukondade kunst, mille eesmärk oli väljendada absolutismi ja katoliku kiriku vägevust. Barokk oli esimene kunstistiil, mis ulatus Euroopast kaugemale, Euroopa riikide kolooniatesse Ameerikas.

Kasutatud kirjandus:

  1. Maailma ajalugu 1600-1918 I
  2. Uusaeg 8. klassile
  3. http://www.csoma.elte.hu/~toti/uvegek/lexikon/img/barokk1.jpg
  4. http://www.nationalgallery.org.uk/WebMedia/Images/velazquez/e_velazquez.jpg