Baroki ja klassitsismi võrdlus

	BAROKK (~1600-1750)	KLASSITSISM (~1750-1800)
KESTVUS	~150 aastat	~50 aastat
AJASTU ÜLDISELOOMUSTUS	Sõna “barokk” tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. Algul kasutati seda sõna ehituskunsti pilkenimetusena. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.	Klassitsism on kunstisuund, mis lähtus renessansist ja antiikajast. Iluideaaliks peeti Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunstiteoseid. See ajastu oli mõeldud tavainimesele. Kõik oli lihtne ja selgesti mõistetav. Tähtsaks peeti teadmisi ja haridust. See on vastand barokile.
KUNST	Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi.	Maalikunstis domineerisid portreed. Piltidel kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel polnud nii palju detaile. Maalidel kujutati ka ajaloosündmusi.
ARHITEKTUUR	Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure.	Eeskuju Vana-Kreeka templitest – oli palju sambaid, kupleid ja viilkatuseid. Võrreldes barokkajastu keeruliselt kaunistatud fassaadidega mõjus klassitsistlik hoone lihtsa ja rangena. sambaid,
MOOD	Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest.	Klassitsismi ajastul muutusid riided tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid kuid mitte enam nii uhkeid. Kõik oli väga lihtne.
INSTRUMENDID	Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest. Tänapäevast klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik.	Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja heliloojad kirjutasid rohkem instrumentaalkontserte. Arenes välja ka klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. Pillid täiustusid ja said tänapäevase välimuse.
MUUSIKAŽANRID	Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert.	Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi žanreid. Tähtsaimaks neist oli sümfoonia. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper.
MUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS	Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst.	Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendust. Meloodia tugines kolmkõladel. Kirikulaadide asemel olid duur ja moll.
HELILOOJAD	A. Vivaldi, J.S. Bach, A.Corelli, G.F Händel, C. Monteverdi	Viini klassikud: J. Haydn, W.A. Mozart, L.van Beethoven

Kasutatud kirjandus:

Maret Tomson “Lühiülevaade muusikaajaloost V klassile” lk. 29-33