Bambuskaru päästmiseks ette võetud aktsioonid

Hiinlased on bambuskaru ehk hiidpanda üle uhked. Alates 1939. aastast on bambuskaru Maailma Metsiku Looduse Fondi sümboliks.

Hiinas on loodud mitu teaduskeskust, mille ülesandeks on vabas looduses elavate hiidpandade jälgimine. See võimaldab nende eluviisi ja toitumisharjumustega tutvuda ja võtta kasutusele meetmeid bambuskaru tõhusamaks kaitsmiseks ja nende elutingimuste parandamiseks. Teadlased loodavad, et see aitab kaasa bambuskarude säilimisele ning nende arvukuse järk-järgult suurenemisele.

Suure panda jälgimine on väga raske, sest ta elab raskesti ligipääsetavatel aladel, näiteks võssakasvanud jäärakutes. Lisaks selle raskendab uurimusi hiidpandade kartlikkus.

Hiidpanda toidu koostise kindlaksmääramiseks kogutakse ja analüüsitakse tema väljaheiteid.

Bambuskaru eluviisi paremaks tundmaõppimiseks kasutatakse telemeetria meetodit. See võimaldab kindlaks teha mitte ainult üksikute isendite asukohta, vaid vererõhu mõõtmise ja registreerimise kaudu saab uurida ka nende tervislikku seisundit. Selleks püütakse kinni hiidpandasid kinni ja pannakse neile kaela rihmad, millesse on paigutatud väike raadiosaatja. Selle kaudu saabuvad signaalid võtab vastu antenn.

Praegu üritavad teadlased ennetada bambusmetsade hävimist, mis võib viia paljude hiidpandade väljasuremiseni, nagu see juhtus 1975. aastal, kui raiuti maha väga palju bambuskarude asualal paiknevaid bambusmetsi.

1983. aastal õnnestus teadlastel uuendada suurel pindalal paiknevaid bambustihnikuid. Edusammuks oli ka vabatahtlike patrullide organiseerimine, kes toitsid bambuskarusid. Veel suuremaks õnnestumiseks on see, et hiidpanda elutsemispaikadesse istutati erinevaid bambuse liike, mis ei õitse üheaegselt. See võimaldab saada loomadel toitu igal aastaajal.

Teadlaste suureks eesmärgiks on bambuskarude arvukuse languse peatamine ja tulevikus nende arvukuse suurendamine. Üksteisest eraldatud kaitsealad, milles bambuskarud elavad, on kavas omavahel ühendada. See võimaldaks hiidpandade liikumise reservaatide vahel, populatsiooni segunemist ja geenide vahetust.

Vangistuses paljunevad bambuskarud harva. Üheks põhjuseks on see, et vangistuses toimub kopulatsioon vaid erandjuhtudel. Teine põhjus on vastavas vanuses loomade vähene arv. Jäävad vaid veel emaste kunstliku viljastamise katsed. Siin on aga probleem: mõnede teadlaste arvates on emane viljastumisvõimeline vaid mõnel, võib-olla ainult ühel päeval aastas. Seda on raske teada saad ja see teeb kunstliku viljastamise veel raskemaks.