Arvuti areng

1980. aastal lõi firma Seagate kõvaketta, mille suurus oli 5 Mb, see oli ka 5 korda suurem kui tavaline ketas.

1981. aastal leiutati esimene personaalarvuti

1982. aastal Mitch Kapor lõi Lotuse 1-2-3

1983 aastal tuli Compas PC

1994. aastal tuli APPLE MACINTOSH

1995. aastal tuli Nsfnet, mis on interneti eelkäija.

1986. aastal kasutas Compasq Desktop mikroprotsessorit ja võimaldas 4 miljoni toimingut sekundis.

1987. aastal lõi Intel oma arvutile väiksemad disketid, võttis kasutusele ka uue operatiivsüsteemi - OS/2.

1988. aastal võttis Pixars „Tin Toysures” kasutusele filminduse, millega võitis Akadeemia auhinna animeeritud lühifilmi eest.

1989. aastal valmistasid Tim Berners-Lee ja Cern www (ehk siis meie jaoks veebi kontseptsiooni).

1990. aastal arvutivõrk muutus juba levinud asjaks ja Microsoft avaldas Windows 3.0; alustas McGilli ülikoolis Montrealis tööd esimene interneti otsimootor Archie, mis tegeles failide otsimisega.

1991. aastal võeti kasutusele gopher kui FTP edasiarendus.Serverid seadsid oma failide nimed kokku menüüks ning erinevate serverite menüüd ühendati. Samuti pärineb 1991. aastast WAIS-wide area information server. See mootor oskas otsida failide sisekirjelduse seest.

1992. aastal tuli Windows 3.11.

1993. aastal asusid viiruste kirjutajad tõsisemalt tööle.Kirjutati sadu liigikaaslastega sarnaseid tänavviiruseid, terve rida uusi polümorfik-generaatoreid ja viiruste konstruktoreid, loodi uusi viirustekirjutajate elektronväljaandeid. Kõige selle kõrval ilmus aga ka üha rohkem ning rohkem uusi ebatavalisi failide nakatamise, süsteemi tungimise, varjumise ning hävitamise tehnoloogiaid kasutavaid viiruseid.

1994. aastal tuli Windows 95, koos Internet Exploreriga.

1995. aasta paiku muutus veeb juba nii mahukaks, et üksikisikute tasandil läks katalogiseerimine liialt raskeks.