Arktika

 

Arktika asub põhjapooluse ümbruses ja hõlmab Põhja-Jäämere koos sealsete saartega ja kitsa riba Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikualal.

Arktika piiriks on kokkuleppeliselt võetud kõige soojema kuu isoterm. Maismaal on selleks 10 kraadi ja merel 5 kraadi.

Arktikasse kuuluvad näiteks Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestik.

Arktika pindalaks on üle 25 miljoni ruutkilomeetri ja suurem osa sellest on 2-4 meetri paksused jääalad Põhja-Jäämeres.

Maismaast katavad igijää ja igilumi umbes 35%. Maismaal võib esineda igikeltsa. Igikelts esineb igilume ja igijää all.

Igikeltsa paksus oleneb:

Suvel sulab õhuke pealiskiht, mida nimetatakse teguskihiks. Igikülmunud kiht asub teguskihi all ja seda nimetatakse inertseks kihiks.

Igikeltsaga alad võivad soostuda, sest külmunud pinnas ei lase sulavetel sügavamatesse kihtidesse valguda. Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Igikelts võib sisaldada üle 30% jääd või puudub see üldse.

Arktiline kliima:

Elustik:

Elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Taimestikku on ainult arktilistel saartel ja mererannikul. Jääväljadel taimi ei kasva. Taimedest kasvavad seal vetikad. Samblad, samblikud ja üksikud õistaimed. Näiteks polaarmagun.

Loomadest elavad Arktikas sinivaalad, merihobud ja hülged. Seal liiguvad ka jääkarud, kes on maailma suurimad kiskjad. Samuti elavad seal polaarrebane ja polaarhunt.

Lindudest on levinud hahad, polaarkajakad ja jääkaurid.

Inimtegevus:

Püsiv inimasustus Arktikas puudub. Gröönimaal elavad inuitid, kes on osavad kalastajad ja hülgekütid. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik. Lühiajaliste töölepingute alusel käiakse seal kivisütt kaevandamas ja seda on kasutatud ka uurimustööde tegemiseks.

Kasutatud kirjandus:

  1. Geograafia õpikud 8. klassile
  2. http://www.tpssoft.km.ru/pic/3ds/orig/arctica.jpg