ARKTIKA

Arktika on ala, mida ümbritseb põhjapolaarjoon – kujutletav ringjoon ümber maakera põhjaosa, mille keskpunkt on põhjapoolus.

Arktika koosneb jääga kaetud Põhja-Jäämerest, seda ümbritsevatest rannikumeredest ja väikestest saartest ning Kanada, Alaska, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra ja Gröönimaa põhjaaladest.

KESKÖÖPÄIKESE MAA

Ainult neli kuud aastas on siinne temperatuur külmumispunktist kõrgem. Suviti on põhjapooluse lähistel mõned nädalad pidevalt valge, sest päike ei looju kordagi. Sellepärast nimetatakse Arktikat mõnikord ka Keskööpäikese maaks.

TUNDRAELU

Maad katab puudeta tasandik ehk tundra. Suvel on see tasandik koduks põhjapõtradele, lemmingitele, muskusveistele ja polaarjänestele, kes toituvad kiduratest roht- ja põõsastaimedest. Talvekodudest naasevad siia rändlinnud nagu näiteks randtiir, et lühikese sooja aastaaja jooksul pesa teha ja poegi kasvatada.

TALVEPIMEDUS

Talv on Arktikas külm, pime ja pikk. Mõnda aega ei tõuse päike üldse üle silmapiiri. Ookean on jääs ja tundra lume all, kasvavad ainult üksikud samblad ja samblikud. Enamik loomi ja linde rändab lõuna poole, et naasta alles suve tulekul. Karmides oludes tunnevad end hästi jääkarud, kes kütivad jäises vees hülgeid ja püüavad kalu.

ARKTIKA RAHVAD

Arktikas elab mitmeid eri rahvaid, sealhulgas Gröönimaa, Kanada ka Kirde-Aasia inuitid ning Skandinaavia saamid (laplased). Rannaalade elanikud elatuvad küttimisest ja kalapüügist. Sisemaa asukad kütivad karibusid või peavad äraelamiseks põhjapõdrakarju.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase entsüklopeedia

*AXIS Geograafia entsüklopeedia

*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”