ANTARKTIS

Antarktis on suuruselt viies manner. Ta laiub ümber lõunapooluse ning 98 % tema pinnast on kaetud paksu jääkilbiga.

Antarktist katva jää alt tungivad esile vaid üksikud mäed ja viljatud kaljused alad. Mandrijääkupli paksus teeb Antarktisest maailma kõrgeima mandri. Lisaks on ta ka maailma tuuliseim manner ja suuremalt jaolt jääkõrb: lõunapooluse ümbruse on aastaste lumesademete hulk võrdne vähem kui 150 mm veega. Antarktises Vostoki polaarjaamas on mõõdetud maailma madalaim õhutemperatuur, -89º C.

TULI JA JÄÄ

Läbi jäämassi jookseb väljaulatuvate tippudega mäeahelik. Mägedest ida pool rannikualadel on jääkilbi paksus kuni 4800 m. Neist lääne pool asuval Rossi saarel paikneb tegevvulkaan Erebus. Jää valgub liustikena ranniku poole ning katab merd hiiglaslike mandrilavade ehk šelfidena. Kui jää raskus liiga suureks kasvab, murdub osa sellest lahti, moodustades tohutuid pealt lamedaid jäämägesid, mille kõrgus võib ulatuda 60 meetrini ning pikkus paljude kilomeetriteni.

KARUSNAHAD JA SULED

Antarktises on vähe maismaaloomi, sest isegi suvel on enamik mandrist jää all. Loomad elavad peamiselt õhus või meres ja sooja hoidmiseks on neil tihedad karvkasukad, suled või rasvakiht. Ookean on koduks mitut liiki tillukestele koorikloomadele, kalmaaridele, kaladele, hüljestele, vaaladele ja kaheksat liiki pingviinidele. Antarktise lindude hulka kuuluvad veel röövlinnud änn ning pikatiivaline albatross.

UURIJAD JÄÄL

Antarktises on ajutine rahvastik – kuni 10 000 teadlast 18 eri riigist. Nende huvid ulatuvad kosmoseuuringutest mikrobioloogiani ja nad kõik peavad kinni pidama Antarktika lepingust. Selle kokkuleppega on keelatud jää alla maetud väärtuslike maavarade kaevandamine ja mistahes sõjalised või tööstuslikud ettevõtted mandril. Suviti külastab Antarktist iga aastal kuni 10 000 turisti.

TÄHTSAMAD FAKTID

Pindala: 14 000 000 km²

Rahvaarv: püsiasustus puudub

Riikide arv: puudub, kuigi osad riigid nõudlevad endile osi sellest mandrist

Kõrgeim tipp: Vinson (4897 m)

Suurim šelfiliustik: Rossi šelfiliustik (192 000-208 000 km²)

Lõunapooluse asukoht: 1235 km lähimast rannikust

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase entsüklopeedia

*AXIS Geograafia entsüklopeedia

*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”