Amfetamiin

Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat – tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 – 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks.

            Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult.  Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb masendus. Amfetamiini pikaajaline kasutamine võib põhjustada jälitusluulusid. Mõnikord võib põhjustada ka ajuverejookse, halvatust ja krampe. Võib tekitada ajukahjustusi. Amfetamiin ei tohiks mõjutada kopse ja hingamisteid. Väsimus väheneb ja vaimne aktiivsus suureneb, samuti on kontsentreerumisvõime parem ja mõtlemine selgem. Meeleolu muutub paremaks, tuju tõuseb. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus ravimist. Mõnel inimesel võib ilmneda (pärast väikese annuse manustamist) kerge ärrituvus, segasus ja peapööritus. Annuse vähendamise reaktsioonina võib esineda nii väsimus kui depressioon. Põhjustab unehäireid ja magamatuse tulemusena võib esineda teadvuse kaotust. Järelmõju on tihti masendus. Kasvavate amfetamiini annuste talumisvõime areneb inimesel kiiresti. Mõnedel kujuneb eriti tugev sõltuvus. Võõrutamise sümptomid, näiteks masendus, võivad kesta mitu kuud. Suurte annuste süstimine, ninna tõmbamine või suitsetamine annavad tõusvalt meeldiva seisundi tekke. Mõned kasutajad muutuvad hüperaktiivseteks, kelkivateks ja hakkavad korduvalt mingisugust tegevust kordama. Suured annused võivad tekitada hallutsinatsioone, paanikat, tagakiusamistunnet. Amfetamiini mõju kestab kuni 12 tundi. Amfetamiinide kasutamise tagajärgedeks on psüühiline ja füüsiline sõltuvus, bakterinfektsioonide sagenemine, oht peaaju verevalumi tekkeks, oht nakatuda HIV-viirusesse, on ka oht haigestuda hepatiiti ja saada bakter- ja viirusnakkusi. Surm võib saabuda südameseiskumise tagajärjel ja selleks ei pruugi olla selgelt eristatavaid väliseid haigusnähte.

Amfetamiin põhjustab tuhandeid surmajuhtumeid aastas. Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud.

Kasutatud kirjandus:

http://www.puhver.ee/narko_2amf.html

http://www.kool.ee/index.php?id=801

http://www.hot.ee/sabunuki/amfetamiin.htm

http://www.hot.ee/narkomaania/Amfetamiin%20ja%20exstasy.htm