Ameerika Ühendriikide kodusõda

Kaks arenguteed

19. sajandi I poolel läks põhja-ja lõunaosariikide majandus eri teid mööda. Põhjaosariikides arenes  tööstus, põllumajanduses valitses farmerlik majandamine. Lõunaosariikides aga oli tööstus vähe arenenud ja põllumajanduses oldi põhiliselt orjanduslikud istandused. Põhjaosariigis peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes.

Lõuna lahkulöömine

1860. aastal sa presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. 20. detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi- konföderatsiooni. Presidendiks valiti Jefferson Davis, kes oli George Washingtoni tütrepoeg.

USA valitsus kõhkles, mida teha. Kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi lepitada.

Kodusõda

12. aprillil 1861 ründas Lõuna armee Sumteri forti Charlestoni sadama juures. Paar päeva hiljem alistus fort. Seetõttu kutsus Lincoln vabatahtlikke astuma rahvamiilitsasse võitluseks mässajate vastu. Jõudude ülekaal oli Põhjal: neil oli 23 osariiki 31 miljoni elanikuga, seevastu Lõunal oli 11 osariiki 9 miljoni elanikuga.

Siiski ei täitunud Põhja ootused mäss kiirelt maha suruda. Enamik ohvitsere pärines Lõunast.

Kodusõja algul olid edukad lõunaosariiklased.

1863. aastal algas Kodusõja käigus murrang. 1-3 juulini toimus verine lahing Gettysburgi juures. Lõunaosariiklaste väed said lüüa ja kaotasid 25 000 meest, seevastu põhja kaotused olid 15 000.

1864. aastal valiti Lincoln uuesti presidendiks ja siis võeti vastu ka uus sõjaplaan, mis nägi ette tungimist vastase territooriumile. Kindral Shermani juhtimisel tungiski Põhja armee Georgia osariiki, kus pandi toime suured laastamised. Ta vallutas pealinna Atlanta ja jätkas 60 000-mehelise armeega tungi mere poole. 21. detsembril teatas ta, et on jõudnud mereni.

Kindral Granti juhtimisel võeti ette 700 kilomeetri pikkune rünnak Konföderatsiooni pealinna Richmondi

9. aprillil 1865 kapituleerus Lõuna ülemjuhataja Robert Lee Appomatox külas kindral Grantile. Neli aastat kestnud kodusõda oli lõppenud.

Ümberkorraldused Lõunas

Kongress võttis 1866. aastal vastu USA konstitutsiooni paranduse, mis andis neegritele kodanikuõigused, ka valimisõiguse. 1867. aastal kehtestas Kongress Lõunas diktatuuri. Lõuna jagati viieks sõjaväeringkonnaks, uuendamiseks saadeti kohale vabariikliku partei aktivistid. Enamasti olid need vaesed mehed, kes saabusid kohale väikese kotiga. Nii nimetati neid põlglikult pambumeesteks ehk kotimeesteks.

Loodi uus administratsioon ja reorganiseeriti kohtud. Loodi tasuta riiklike koolide võrk ja hoolekandeasutused; näiteks vanadekodud ja pimedate varjupaigad. Püüti kindlustada neegritele antud kodanikuõiguste elluviimist.