AASIA
Aasia on suurim maailmajagu. Ta katab 30 % Maa maismaapinnast ja tema rahvastik on suurem kui kõigil ülejäänud maailmajagudel kokku.
Aasia tohutu suuruse tõttu on seal tohutult palju erinevaid keskkonnatüüpe ja kliimavööndeid. Aasia looduslikud asulad hõlmavad tihedaid troopikametsi, viljakaid tasandikke, arktilisi alasid ja kõrbeid – nii kuumi kui ka külmi. Aasias on kümme maailma kõrgeimat mäetippu, aga ka madalaim maismaapunkt – Surnumere kaldad, mis asuvad 393 m allpool merepinda.
LOODUSLIKUD PIIRID
Euroopast lahutab Aasiat Uraali mäestik mandri loodeosas, Põhja-Ameerikast aga mandri kirdepiiril asuv Beringi väin – kitsas, kõigest 88 km laiune veeriba. Punane meri ja Suessi kanal lahutavad Aasiat edela poole jäävast Aafrikast.
ÄÄRMUSLIKUD TEMPERATUURID
Põhja-Aasia on külm ja tihtipeale kõle, seal kasvab vähe taimi, mida inimesed või loomad saaksid toiduks kasutada. Venemaa põhjaosasasuv Norilsk on maailma külmim linn, kus keskmine temperatuur on –10,9º C. Tirunelveli linnas Indias, Aasia lõunaosas, on keskmine temperatuur seevastu 29º C.
MÄRG JA KUIV
Kümme eelmise sajandi kõige räigemat üleujutust on toimunud Aasias – Hiinas, Bangladeshis ning Indias. India ookeanilt puhuvad mussoontuuled toovad suurele osale Lõuna- ja Ida-Aasiast tugevaid vihmasadusid. Seevastu Kesk-Aasia tohututes avarustes sajab väga vähe vihma ja maastiku valdavaks vormiks on kõrbed, nagu näiteks Gobi kõrb.
OHUTSOON
Et Aasiat läbivad maakoore murrangud, on paljusid Aasia riike, eriti Jaapanit, tabanud hävitavad maavärinad. Ida- ja Kagu-Aasia rannikuid ohustavad lisaks veel taifuunid – Hiina merelt tulevad ägedad tormid.
OHUSTATUD LOOMALIIGID
Aasias, eriti mandri troopilises lõuna- ja kaguosas, elab tuhandeid loomaliike. Ent inimesed, kes kütivad loomi nende karusnahkade pärast, on viinud paljud liigid väljasuremisohtu. Ohustatud liikide hulka kuuluvad hiidpanda, orangutang, tiiger ja lumeleopard.
MAA ANNAB TOITU
Sooja ja niiske Lõuna-Aasia tähtsaim põllukultuur on riis, külmemas ja kuivemas põhjaosas kasvavad nisu, oder ja hirss. India, Sri Lanka ja Indoneesia rikkuse allikaks on sajandeid olnud vürtsid, näiteks pipar ja nelk. Teiste tähtsamate põllukultuuride hulka kuuluvad tee, tubakas, puuvill, suhkur, kohv, kakao, džuut ning puuviljad. Metsad katavad ühe kolmandiku Venemaa Aasia-osast ja 20 % ülejäänud mandrist.
LOODUSVARAD
Aasia tähtsaimate ekspordiartiklite hulka kuuluvad toormaterjalid. Enam kui pool maailma tinast tuleb Aasiast. Kõikjale maailma veetakse välja kivisütt, maagaasi, alumiiniumi ning muid tööstuslikult vajalikke metalle. Sellel mandril asuvad viis maailma suurimate naftavarudega riiki: Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid ning Iraan.
ELUVIIS
Saudi Araabia kõrbealadel ja Mongoolia ning tema naaberriikide steppides (kuivadel puudeta rohttasandikel) on palju nomaade ehk rändhõime. Nomaadid elatuvad kaamelite, kitsede, lammaste ja hobuste pidamisest. Paljude Aasia riikide, sealhulgas Hiina, India ning Indoneesia elanike jaoks on tähtsaim tegevusala põlluharimine.
ÜLERAHVASTATUD LINNAD
Aasias elab linnas ainult üks viiest, samas kui Euroopas ja Ameerika Ühendriikides elab linnas kolm inimest neljast. Siiski on Aasias linnu nagu Tokyo, Kolkata (Calcutta) ja Bangkok, mis kuuluvad rahvaarvult maailma suurimate hulka.
SUUR ÄRI
Tööstus on suurimaks tööandjaks riikides nagu Jaapan ja Lõuna-Korea, selle osatähtsus kasvab ka Tais ning Malaisias. Mõned piirkonnad, näiteks Hongkong ja Singapur, on saanud tähtsateks finantskeskusteks; paljudes Aasia riikides on olulised majandusharud metsandus, kalandus ja käsitöö. Jaapan on maailma suurim autode ja televiisorite tootja, tähtsal kohal on seal ka laevaehitus. Hiina majanduse kasvutempo on üks maailma kiiremaid.
TSIVILISATSIOONI HÄLL
Aasias on sündinud mõned maailma vanimatest tsivilisatsioonidest, sealhulgas Mesopotaamia (tänapäeva Iraagis), Hiina ja Induse oru (tänapäeva Pakistanis) tsivilisatsioonid. Neis piirkondades tekkisid suured linnad ja võim oli väikesearvulise preestritest, ametnikest ning sõdalastest koosneva valitseva klassi käes. Nende rikas kultuur meelitas ligi nii kaupmehi kui vallutajaid.
USUNDITERIKAS ÜHISKOND
Aasias on maailma suurimate religioonide juured. Budism ja hinduism hakkasid Indiast väljapoole levima kaupmeeste ning misjonäride vahendusel. Islami viisid Aasiast Euroopasse ja Aafrikasse vallutajate väed, näiteks mongolid 12. sajandil. Judaismi ja kristlust eksporditi Aasiast koos siidi ja vürtsidega Rooma riigi ajal. Tänapäeval on kõik need viis usundit Aasias õitsval järjel, kuigi kõige rohkem pooldajaid on hinduismil.
HIILGAVAD IMPEERIUMID
16. sajandil olid maailma kõige rikkamad ja võimsamad riigid Osmani impeerium Lähis-Idas, Safaviidide riik Iraanis, Mogulite riik Indias ning Mingi riik Hiinas. Oma rikkuse olid nad kogunud ekspordiartiklitega nagu siid, vürtsid, keraamika ja juveelid. Ent need rikkused hakkasid ahvatlema Euroopa maadeuurijaid.
KOLONIAALVALITSUS
19. sajandi alguses hakkasid suurt osa Aasiast koloniseerima Euroopa riigid, kes oma aurulaevade ning moodsa relvastusega olid ülekaalus nii mobiilsuselt kui relvade poolest. Kolonisaatorid muutsid Aasias suuri maa-alasid istandusteks, kus kasvatati teed, kohvi, puuvilla ja kautšukit, et nende toodang siis Euroopas maha müüa.
ISESEISVUSE SAAVUTAMINE
Koloniaalvõim kestis 20. sajandini, mil paljud kolooniad võitsid kätte vabaduse ja rajasid iseseisvad riigid, nagu India ja Jordaania. Teistes riikides, näiteks endises Nõukogude Liidus ja Hiinas, kinnitas kõvasti kanda kommunism. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Kasahstani ja Tadžikistani taolised liiduvabariigid taas iseseisvunud. Rajatud on uued tööstusharud, valitsuste jätkuvad ning üha suurenevad investeeringud on aidanud tugevdada paljude Aasia riikide majandust.
TÄHTSAMAD FAKTID
Pindala: 31 764 000 km²
Rahvaarv: 3 701 000 000
Riikide arv: 48
Suurim riik: Venemaa, millest 75 % asub Aasias
Väikseim riik: Maldiivid (298 km²)
Kõrgeim tipp: Mount Everest (8848 m)
Suurim järv: Kaspia meri (371 800 km²)
Pikim jõgi: Jangtse (6300 km)
KASUTATUD KIRJANDUS
*Õpilase entsüklopeedia
*AXIS Geograafia entsüklopeedia
*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”
