Aafrika loodus

Aafrika loodus on uskumatult mitmekesine. Aafrika poolkõrbes elab ja tormab oma saagi kannul maailma kiireim jooksja – gepard. Niiluse jões varitseb hiiglasuur niiluse krokodill. Rohustel tasandlikel (savannides) liiguvad tohutud gnuude, sebrade ja pühvlite karjad koos suurima maismaalooma elevandi ja suurima linnu jaanalinnuga. Aafrika keskosas vihmametsades elavad gorillad ja šimpansid. Kalahari ja Namibia kõrbes, mis on maakera kuivemaid alasid, peituvad hiiglasliku piimalille varju liivaskingid, päästes end mürgise namiibia kassmao eest. Kuigi inimesed on Aafrikas palju piirkondi üles harinud, leidub seal siiski veel küllalt metsikut loodust.

Savann ja Aafrika märgalad

Aafrika tasandikke, mida katab rohi, nimetatakse savannideks. Savannid on koduks ka paljudele suurtele imetajatele (näiteks elevantidele, ninasarvikutele, sebradele ja lõvidele) ning hõlmavad peaaegu veerand Aafrikat (peamiselt ida- ja lõunaosa).

Märgalad koosnevad jõgedest, järvedest, soodest ja niisketest rannikualadest. Märgaladel elab palju haigruid, pelikane, flamingosid ja muid veelinde, samuti kopskalu, hiigelparvedena kirevahvenlasi jt. kalu. Kalahari kõrbes asuvas maailma suurimas oaasis – Okavango soos – elavad nii pilliroostikus kui vabas vees krokodillid ja jõehobud.

Aafrika loomad

Üks silmapaistvamaid Aafrika loomi on jõehobu. Täiskasvanud jõehobu on raskemaid maismaaloomi – ta võib kaaluda üle 1,7 t. Päeval kümblevad jõehobud mudas või lesivad jõgedes ja järvedes, nii et ainult kõrvad, silmad ja ninasõõrmed välja paistavad. Öösel tulevad jõehobud maale rohtu sööma, nad söövad nii vee- kui ka kuivamaataimi.

Aafrikas ja Aasias on seitse liiki soomusloomi. Nad elavad savannides ja metsades ning püüavad pika kleepuva keele abil söögiks sipelgaid ja termiite. Enesekaitseks tõmbub soomusloom kerra nagu siil, serviti üksteise peal asetsevad soomused kaitsevad soomuslooma kiskjate eest.

Surikaat on kärpkaslane. Ta sööb putukaid, sisalikke jt. väikesi loomi. Kui toiduvaru väheneb, kolib ta uude piirkonda. Surikaadid elavad rühmadena ja kaevavad eluasemeks ning poegade kasvatamiseks urge. Surikaadid seisavad uru sissepääsu ees tagajalgadel püsti, et juba kaugelt ohtu märgata.

Hüäänid peavad jahti öösel ja söövad, mida kätte saavad – kitsi jt. imetajaid, linde, madusid, puuvilju ning loomade söögijäänuseid, aga nende põhitoit on raiped. Kuigi välimuselt meenutavad hüäänid koeri, on nad lähisuguluses hoopis kärpkaslastega.

Kaelkirjak on maailma kõrgeim loom. Suure isase kaelkirjaku ulatus maast sarveotsteni võib olla kuni 5 m. Tänu pikkadele jalgadele ja väga liikuvale kaelale saab ta süüa kõrgemalt puu otsast kui teised loomad. Kaelkirjaku pikk jõhvidega saba on heaks kärbsepiitsaks, millega putukaid eemale peletada.

KASUTATUD KIRJANDUS

Dorling Kindersley - Illustreeritud laste entsüklopeedia