AAFRIKA

Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid.

Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi. Ühe kolmandiku Aafrikast võtab enda alla maailma suurim kõrb Sahara.

KÕRGUSTIKUD JA TASANDIKUD

Suur osa Aafrikas koosneb platoodest – kõrgel üle merepinna asuvatest ulatuslikest tasandikest. Ida-Aafrika kiltmaal kõrgub kaks kustunud vulkaani – Kenya mägi Keenias ja Kilimanjaro Tansaanias – ning seda läbib Ida-Aafrika alanguvööde. Alanguvööde on pikk maakoore lõhe, mis jookseb Mosambiigist läbi Ida-Aafrika ja Punase mere Edela-Aasiasse välja. Selles orus on moodustunud pikerguse kujuga järved. Aafrika suurejooneliste maastikunähtuste hulka kuuluvad maailma pikim jõgi Niilus ja maailma pikim järv Tanganjika, mille pikkus on 620 km.

KUUM JA KUIV

Kuna Aafrika asub ekvaatori all, on suurem osa sellest mandrist äärmiselt kuum. 1932. aastal mõõdeti Liibüas maailma kuumarekord varjus, 58º C. Pöörijoonte läheduses mõlemal pool ekvaatorit ei saa maa peaaegu üldse vihma ja rohkem kui pool Aafrika territooriumist saab sademeid alla 500 mm aastas.

VIHMAMETSAD JA SAVANNID

Mõnes piirkonnas, eriti Lääne- ja Kesk-Aafrikas ekvaatori ümbruses on sademeid palju ja seal kasvavad suured vihmametsad. Libeeria pealinnas Monrovias sajab keskmiselt 5140 mm vihma aastas.

Vihmametsade ja kõrbete vahel laiuvad tohutud troopilised savannialad. Savannis kaldub kliima olema põuane, seal vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid.

LOOMARIIK

Aafrika vihmametsades elavad gorillad, šimpansid, leopardid, kameeleonid ning paljud troopikalinnud, savannide järvedes ja jõgedes aga müttavad jõehobud ja krokodillid. Savannides söövad rohtu elevandid, antiloobid, kaelkirjakud, gnuud ja sebrad, nende naabruses luuravad metsikud kiskjad, sealhulgas lõvid ja gepardid. Ent kogu see loomastik on ohustatud, sest inimesed hävitavad Aafrika loodulikke asumeid. Paljud alad on nüüdseks rahvusparkidena kaitse all.

PÕLLUKULTUURID JA MAAVARAD

Aafrikas kasvatatakse paljusid põllukultuure, sealhulgas teed, kakaod, puuvilla, banaane, kohvi, maapähkleid, kautšukit ja suhkruroogu. Vihmametsadest saadakse mahagoni- ja pähklipuud. Ekspordiks kaevandatakse teemante, kulda, boksiiti (alumiiniumimaaki), rauamaaki, vaske ja teisi mineraale. Gabonist, Liibüast ja Nigeeriast veetakse välja naftat.

RAHVASTIK JA KEELED

Paljud aafriklased elavad hõimudena külades, millel on oma kultuur. Ainuüksi Saharast lõuna pool kõneldakse enam kui 1000 keelt. Riigipiirid ei võta kuigivõrd arvesse hõimuerisusi ja ühes riigis võib elada mitmeid hõimurühmi.

USUNDID

Põhja-Aafrikas elavad peamiselt araablased ja berberid, kes kõnelevad araabia keelt ja järgivad islamiusku. Lõunapoolsete Aafrika riikide elanikkond koosneb valdavalt neegritest. Kuigi enamik neist on moslemid või kristlased, õitsevad endiselt ka iidsed kohalikud traditsioonid ning üle veerandi Aafrika rahvastikust järgib kohalikke uskumusi.

ALGUSAJAD

Paljud teadlased usuvad, et inimese eellased kujunesid välja just Aafrika mandril kaks kuni neli miljonit aastat tagasi, ent sellest ülivarasest ajaloost on vähe teada. Umbkaudu 10 000 aastat tagasi oli Saharas niiske kliima ja seal elas palju inimesi, kes küttisid loomi ja korjasid söödavaid taimi, hiljem kasvatasid ka põlluvilju ning pidasid kariloomi.

MUISTNE EGIPTUS JA ISLAM

Umbes 3100 aastat eKr tekkis Põhja-Aafrikas Ülem- ja Alam-Egiptuse riik – üks maailma suurimaid varaseid tsivilisatsioone. Niiluse viljakatel kallastel püsis see võimsana aastani 30 eKr, mil ta liideti Rooma impeeriumi koosseisu. 7. sajandil pKr vallutasid Põhja-Aafrika araablased ning pöörasid Egiptuse ja selle naaberalade elanikud islami usku.

SUURED KUNINGRIIGID

Pikki sajandeid ei teadnud väljaspool Aafrikat elavad rahvad kuigi palju selle mandri Saharast lõuna poole jäävatest aladest. 12. ja 16. sajandi vahel saadi kulla, elevandiluu ning orjadega kaubitsevate araablaste kaudu teateid Lääne-Aafrika suurtest kuningriikidest nagu Ghana, Mali, Benin, Songhai ja Kanem. Benini kuningriigis, mis rajati umbes 900 pKr, loodi kauneid pronkskujusid, mida tänapäeval kõrgelt hinnatakse. Paljud kujud sümboliseerivad Benini oba´de (kuningate) nõiavõimeid. Kuningriike tekkis ka lõuna pool, kus rajati näiteks Suur-Zimbabwe võimas kivilinn. Teated Aafrika rikkustest äratasid Euroopas suurt uudishimu.

MANDRI VALLUTAMINE

Esimeste eurooplastena kandsid Aafrika rannikud kaardile portugallased. 1498. a. purjetas meresõitja Vasco da Gama ümber Aafrika lõunatipu Hea Lootuse neeme, avastades sel reisil uue tee Indiasse. Hiljem seilasid teised edasi Ida-Aafrikasse. Portugallased olid ka esimesed eurooplased, kes hakkasid Lääne-Aafrikast orje välja vedama. Orjakaubandus lõpetati 19. sajandil.

EUROOPA MÕJUD

17. sajandil haarasid hollandlased enda kätte paljud  portugallaste kaubapunktid ja rajasid 1652. a. asula Kaplinnas, millest sai osa Lõuna-Aafrikast. 19. sajandi lõpuks valitsesid Euroopa riigid peaaegu kogu Aafrika üle.

ISESEISVUS

Koloniaalvõim kestis Aafrikas 1950. aastateni, mil kolooniad hakkasid kätte võitma iseseisvust. 1970. aastate alguseks oli enamik riike iseseisvunud, ent vaesusest ja etnilistest konfliktidest põhjustatud majanduslikud probleemid on paljudes piirkondades põhjustanud ebastabiilsust. 1963. aastal rajatud Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (AOÜ) on seadnud endale eesmärgiks edendada majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist koostööd kogu mandril.

RASKE ELU

Aafrikas asub kaks kolmandikku maailma kõige vaesematest riikidest. Enamik aafriklasi elab külades ja tegeleb maaharimisega. Vaesuse, haiguste ja mitmel pool käivate sõdade tõttu ei ela inimesed kuigi vanaks. Sierra Leones, Ugandas ja Malawis on inimeste keskmine eluiga kõigest 45 aastat.

KIHAVAD LINNAD

Kuigi enamik aafriklasi elab külades, on sellel mandril ka suuri rahvarohkeid linnu. Neist suurimate hulka kuulub Egiptuse pealinn Kairo oma 10 772 000 elanikuga. Sadamate ümber on kasvanud teisigi tähtsaid linnu, näiteks Kaplinn Lõuna-Aafrikas, Casablanca Marokos ning Alžiir Alžeerias.

VÕRDSUSE AEG

Üks Aafrika ajaloo tähtsamaid sündmusi toimus 1994. aastal, mil Lõuna-Aafrikas Vabariik sai demokraatlikuks riigiks Nelson Mandela juhtimise all. Sellega lõppes apartheid – ametlik poliitika, mis oli hoidnud lahus valgeid ja teistesse rassidesse kuuluvaid inimesi. 1948. aastast alates oli see poliitika valgeid võimul hoidnud, keelates samal ajal teise nahavärviga inimestele põhiõigusi hariduse ja töö alal ning igapäevaelus.

TÄHTSAMAD FAKTID

Pindala: 30 306 000 km²

Rahvaarv: 807 419 000

Riikide arv: 53

Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²)

Väikseim riik: Seišellid (455 km²)

Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m)

Suurim järv: Victoria (69 484 km²)

Pikim jõgi: Niilus (6670 km)