Uus kunstistiil rokokoo, kõrgaeg 1710-1760. Nimetus
tuleb prantsuse keelest rocaille – merekarbi motiivi meenutav element
kaunistuseks (orvand).
Taust:
Elu mõjutas
Euroopas Louis XIV ja XV õukond, nimetatakse parasiitlikuks ajaks – õukond elas
riigi sissetulekutest. Iseloomulikud pidustused, lõbustused, mis ei nõudnud
vaimset ega füüsilist pingutust.
Arhitektuur:
Paleede
ja losside ehitamine
Välisarhitektuuris püsis barokk,
sisearhitektuuris domineeris rokokoo:
-loobuti raskepärastest detailidest
-seintel peeglid, peente liistudega
ümbritsetud pannood
-ebasümmeetriline, õrn
ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist
-motiivid naturalistlikud:
taimevarred, -lehed
-orvand
-ruumid intiimsed, toonid pastelsed,
valge ja kuld
-hiinatsemine: kasutati
siidi, Hiina portselannõusid ja pisiplastikat
N: Trianoni palee Pariisis
Amalienburgi loss
Sanssouci loss Podstanis
Skulptuur:
Pehmed, õrnad vormid, temaatika
armastusega seotud, nümfid ja faunid, portselanist pisiplastika
E.
Bouchardon “Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas”
É.
M. Falconet “Ähvardav Amor”
Clodion
– nümfid ja faunid
Maalikunst:
Temaatika:
lõbutsemised, peod, armumängud
A. Watteau – “galantsete
pidude maalija”, meisterlik õhu, valguse ja uhkete tualettide kujutamine. Mahe,
soe, kerge koloriit. N: “Peorõõmud”, “Tants”, “Gilles”
F. Boucher
– koloriit kohati lääge, magusad kuldsed, roosad toonid. Madame Pompadouri
soosik ja Kunstiakadeemia direktor. Maalid tihti allegoorilised, tihti lodevad
naised ja neid teenindavad kavalerid. N: “Diana ja Endymion”
J. H. Fragonard “Üllatus”
J. B.
Siméon Chardin – realist, eeskujuks Hollandi maalikunst, portreed ja
natüürmort, tagasihoidlik koloriit. N: “Tüdruk sulgpalliga”, “Briošš”
J. Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu renessansist
impressionismini”