Taust: 1610-1643 valitseb Louis XIII
Arhitektuur:
Elamud: kõrge katuse
alla ehitati lisakorrus, idee autoriks F. Mansart – mansardkorrus
Lossid: rohkem sajandi lõpus
Claude Perrault – Louvre’i lossi idafassaad Louis
XIII tellimusel. Üle kahe korruse ulatuvad paarissambad, eeskujuks paljudele
Skandinaavia ja Põhja-Euroopa õukondadele.
Versailles’i loss – J. Hardouin-Mansart, L. le Vau.
Kuninga residents 40. km Pariisist. Mitu tuba, 580 m pikkuses. A. le Nôtre
poolt kavandatud lossi park, prantsuse pargistiili rajaja, nim regulaarpargiks,
kõik allutatud reeglipärale: teedevõrgustik, taimede paigutus, taimed pügatud.
Lossi siseruumid: kaunistasid värviline marmor, peeglid, rohkelt valgeid ja
kuldseid stukkkaunistusi, üks autoritest Charles le Brun. Tähtsamad ruumid
Peegligalerii, Sõja ja Rahu salong
Kirikud: Invaliidide kirik Pariisis
Kujutav kunst:
Maalikunst:
17. saj. I poolel levis barokilik realism
Teemad:
olustikumaal: -Georges de la Tour – eeskujuks Caravaggio, heleda valgusvihu
(küünla) kasutamine. N: “Karjased Jeesuslast kummardamas
-vennad le
Nainid – kujutasid talupoegi väärikalt, austavalt. N: “Heinakäru”
17. saj. I pool
levib õukonnakunst
tõukeks
Kunstiakadeemia asutamine 1664. a., juht Charles le Brun. Õpetuse eeskujuks
kõrgrenessanss (antiik), akadeemiast sai kunstielu normeerija.
Nicolas
Poussin – temaatika antiigist, valitseb pidulik meeleolu, piltidel kord,
selgus, mõõdukus, ideaalmaastiku rajaja (põnev väljamõeldud maastik), kasutas
strafaaži, heroiline maastik. N: “Maastik Phokioni surnukehaga”, “Poeedi
inspiratsioon”
Skulptuur:
P. Puget
-kõige
silmapaistvam
-ühendas
dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise emotsionaalsuse
N:
“Krotoni Milon”
A.
Coysevox
-portreebüstid (barokilikud,
renessanslikud, klassitsistlikud jooned)
N: “Kuningas Louis XIV”
F.
Girardon
-teoste sümmeetria, tasakaalukus ja objektide
idealiseerimine meenutavad antiiki.
J. Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini”