Kunst 17. saj. üldiseloomustus

Taust: Euroopas valitsesid absolutistlikud monarhid. Sajandi alguses toetas neid peaaegu kogu rahvas. Tugevad vastuolud protestantide ja katoliiklaste vahel. Teaduse ja filosoofia areng. Geograafilised avastused, tutvumine eksootiliste kultuuridega. Loodi päikesekeskne maailmasüsteem (Kopernik).

Euroopa jagunemine kolmeks kunsti alusel ebaühtlase arengu tõttu:

-maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu.

-absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism – toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad.

-protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism – kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja –järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti).

Barokk-kunst

Sünnikohaks Itaalia, Rooma. Tellijaks kirik ja õukond. Sümboliseeris usu tugevust ja jõudu. Kiriku kunst muutus realistlikumaks. Kasutati looduslähedasi vorme, toetus meeltele ja tunnetele, püüdis neid mõjutada, oli väga rahvuslik, lai toetajaskond.

Arhitektuur Itaalias 17.- 18. saj.

Kiriku ehitus:

Siseruum ei jagune enam löövideks, vaid moodustab avara saali. Külglöövide asemel kabelite read. Aknad paiknevad kupli all. Tähtsamad olid kuppel ja läänefassaad.

Läänefassaad: kahekordne, ühendatud voluutidega. Kaunistatud renessansist pärit dekoratiivdetailidega: poolsambad, pilastrid, viilud, niššid. Kasutati erinevate seinaosade eendamist – risaliit. Fassaad võis olla laineline, astmeline või nõgus, ebasümmeetriline. Üldmulje dünaamiline, liikuv, rahutu.

N: Giacomo da Vignola. Il Gesu kirik Roomas 1568. a.

Peetri kiriku edasiehitus, pikihoone juurdeehitus – C. Maderna

Peetri kiriku väljaku kolonnaad – L. Bernini – kokku arhitektuuri ansambel

Navona väljak – L. Bernini

Santa Agnese kirik – F. Borromini

Arhitektuur Saksamaal 17.- 18. saj.

Eeskuju Itaaliast. Kaunimad hooned 18. saj. II poolest, mil levis juba ka rokokoo barokiga paralleelselt.

J. B. Neumann – Würzburgi piiskopiloss

M. D. Pöppelmann – Zwingeri peoplats Dresdenis – kiviplaatidega kaetud väljak, ümbritsetud skulptuuridega, kaunistatud galeriide ja paviljonidega.

J. Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini”