Arhitektuur:
17. saj. I
pool: klassitsism. Tugev kuningavõim. Eeskuju Itaaliast. N: I. Jones,
Whitehalli lossi pidusaal.
17. saj. II
pool: kuulsaim arhitekt Christopher Wren, Saint Pauli katedraal Londonis –
keskosa klassitsistlik, tornid baroklikud
18.
saj.: palladionism. Kujunes “inglise park” – korrastatud loodus, W. Kent.
Maalikunst:
17.
saj. I poolel flaami maalikunstnikud A. van Dyck, P.P. Rubens
18. saj. Inglise omad: J. Reynolds – ajaloomaalid,
kõrgema seltskonna paraadportreed. N: “Joseph Baretti portree”
Thomas Gainsborough – rokokoolikum, maa-aadlikud,
varjundirohked, elegantsed, õhulised portreed. N: “Mr. Ja Mrs. Andrews”, “Poiss
sinises”
Rahvalik
suund: William Hogarth – hollandi realism, õpetlikud, satiirilised jutustused,
õlimaalid, graafilised pildisarjad. N: “Moodne abielu”, “Äge muusikamees”
17. sajandil Euroopas suurriike. Õitseaeg kunstis
18. saj. II poolel
Arhitektuur:
Baroki
kõrval levis klassitsistlik suund
Lossid:
Jälgiti prantsuse eeskujusid.
N: Tessin (vanem) Drottingholmi loss
Versailles’i eeskujul
Tessin
(noorem) Kuningaloss valmis 1754. a., meenutab itaalia barokset palazzot, sees
rokokoo – J. Pasch
Maalikunst:
Alexander
Roslin – barokilikud paraadportreed. N: “Daam lehvikuga”
Skulptuur:
Johan
Tobias Sergel – algul rokokoo pisiplastika, hiljem klassitsistlik. N: “Amor ja
Psyche”
Arhitektuur:
Põhiliselt flaami ja hollandi arhitektid.
N. M. Eigrved – 8-kandiline
Amalienborgi väljak Kopenhaagenis, seda ümbritsevad 4 ühesugust lossi.
Skulptuur:
Tegutsesid prantsuse
skulptorid. N: J. F. Saly “Friedrik V ratsamonument”
Maalikunst:
1754. a.
avati Kopenhaageni Kunstide akadeemia. Rootsi kunstnik K. G. Pilo (1742-1771)
töötas kuninga õukonnas, Kunstiakadeemia direktor. “Gustav III kroonimine”
Rahvusliku
maalikunsti rajajad: N. A. Abildgaard – klassitsistlik
J. Juel – maalis portreid, maastikke,
˛anrimaale.
J.
Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini”