Saksa kunst 15.- 16. saj.

Taust: 15. saj. Valitses hilisgootika. Trükigraafika levimine, Madalmaade realistliku kunsti mõju. 16. saj. Tormilised sündmused: reformatsioon, talurahvasõda, kunstis õitseaeg.

Trükigraafika:

-puulõige (Hiinas 6. saj., Euroopas 14. saj.): tugevad nurgelised jooned, meenutavad vitraaži

-vasegravüür (15. saj. Algus): peenemad jooned, varjundirikkamad pinnad

Temaatika: usulise ja õpetliku sisuga.

Albercht Dürer (1471-1528)

Läbi aegade parimaid graafikuid, mitmekülgne kunstnik ja teadlane.

Temaatika: -usuteema: puulõikesarjad Kristuse ja Maarja elust. N: “Pattulangemine”, “Paradiisist väljaajamine” – sarjast “Väike passioon” 16. saj.

-maalid. N: õlimaal “Aadam ja Eeva!”

-portreed. N: “Autoportreed maastikuga”

Lucas Cranach vanem (1472-1553)

Maalija, graafik Saksi suurvürsti õukonnas, väikeseformaadilised usulised pildid, portreed, maneristlikud. N: “Venus ja Cupido”

Hans Holbein noorem (1497/98-1543)

Portretist, maalist Henry VIII õukonnas. Detailitäpne, objektiivne. N: “Cleve Anna”

Kunst Eestis 16. saj.

Michel Sittow (1469-1525)

Kuulsamaid Eestist pärit kunstnikke, õppis Madalmaades. Töötas Euroopa valitsejate õukonnas, hinnatud portretist ja Madalmaade peenmaaltehnika meisterlik valdaja. Maalis väikesemõõdulisi pilte, kujutas poolfiguurportreid ja madonnasid. N: “Taani kuninga Christian II portree”, “Aragoni Katariina portree”

Renessansslikku kunsti viljelesid paljud kunstnikud 16. saj. Keskpaigast, eelkõige Tallinnas ja Narvas. Arhitektuuris muutused valgusküllasemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklid. Elav oli raidkunst. 16. saj. Lõpul ja 17. saj. Alguses levisid Madalmaade manerismi mõjud.

Arent Passer tuli Eestisse 1589. a. Tähtsamaid teoseid Pontius De la Gardie hauamonument Toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Leidis tuge Cornelis Florise mustriteraamatust.

Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku, samuti Raekoja, tornikiivrid.

Madalmaade kunst 16. saj.

Poliitika ja religioon: Madalmaade usuline ja poliitiline areng konfliktiderohke. 1477. a. valitsejaks Saksa-Rooma keisrid. 16. saj. Alguses levis reformatsioon. Katoliku kiriku seisukohalt reformaatoriteks ketserid, keda oli vaja karistada. Keiser Karl V alustas ketserite jälitamist ja mõnede hukkamist, et katoliiklusele tuginedes oma riiki üles ehitada. 1556. a. läksid Madalmaad Hispaania alluvusse. Usuvõitlus põimus vabadusvõitlusega. Põhja-Madalmaad (Holland) sai iseseisvaks, Lõuna-Madalmaad (Belgia) katoliiklikuks Habsburgide võimu all.

Majandus ja kultuur: jätkus siiski areng. Usuti, et edu näitab, keda jumal on määranud õndsaks saama. See innustas üritama, end pingutama ja käituma puritaanlikult. Kalvinism eitas kiriklukku kunsti. Luterlus oli suhtunud tõrjuvalt. Kalvinistid hävitasid pilte, kirikud ei tellinud kunsti, aga kodanlus oli harjunud maalikunstiga. Religioosne temaatika vaheldub ilmalikuga. Lisaks portreekunstnikele teemadeks loodus (maastik), esemed (natüürmort) ja inimesed (olustikupildid)

Maalikunst: osa kunstnikke jätkas 15. saj. Traditsioone. Huvitusid kordumatutest üksikasjadest, peenmaaltehnika. Romantistid võtsid eeskujuks kõrgrenessanssi või manerismi.

Pieter Brueghel vanem (1528/30-1569)

Suurmeister, õpetliku, moraliseeriva sisuga peenmaaltehnikaga olustikumaalija. Igapäevastel stseenidel üldistav tagamõte. Peategelasteks talupojad – lihtsustamata, robustset elujõudu imetledes. Vahel üksiku kangelae eneseteostuskatsete tühisus. N: “Maastik Ikarose kukkumisega”. Hilisemates töödes pessimistlik, traagiline maailmakäsitlus. Inimesed väikesed, tühised olendid, kes ei näe ohtu. Tunneb neile kaasa. N: “Pimedad”

Skulptuur ja arhitektuur:

16. saj. II poole kujutav kunst tagasihoidlik. Skulptorite peamisteks üleanneteks hauamonumendid, ehitiste kaunistused. Suur mõju kogu Põhja-Euroopale. Omapärane manerismi variant: hilisgootika vormide ühendamine renessansist laenatud vormidega.

Cornelis Floris (1514-1575)

Manerisliku arhitektuuri ja dekoratiivkunsti suurmeister. Peateos Antverpeni raekoda – renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Omapärase ornamendistiili looja. Konstruktsioonist sõltumatud kaunistavad detailid. Tornikiivrid mitmeastmelised, rõdude ja paisutustega. Eeskujuks lossiehitajatele Põhjamaades, eriti Taanis, peamine eeskuju Eestis.

Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini”