Itaalia kunst 16. sajandil
Taust:
Itaalia
oli 15. saj. Killustatud. Itaalia linnad Genova, Firenze, Veneetsia jäid
suurematest kaubateedest kõrvale, see oli seotud suurte maadeavastustega.
Majanduslik langus Prantsusmaa ja Hispaania vaheliste sõdade tõttu. 16. saj.
Algas kõrgrenessanss, kunstielu keskuseks sai Rooma.
Kõrgrenessanss: uued eesmärgid,
paavstid lasid kunstnikel oma hiilgust rõhutada. Kunstniku isiksus muutus
tähtsaks, nad erinesid tavalistest inimestest, neid nimetati loojateks. Selline
mõtteviis soosis kunstnike individualismi. Auahnus ja eneseteostusotsingud.
Iseloomulik: reegleid ei usaldatud, kunstnikud hindasid enda loodud visuaalse
kujundi veenvust ja jõudu, harmoonia pildi terviku ja detailide vahel olemas.
Leonardo
da Vinci (1452-1519)
Töötas hertsogi õukonnas
sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana, selle kõrvalt tegeles kunstiga:
maalikunst, skulptuur, arhitektuur. Jättis vähe lõpetatud teoseid. Kunstile
iseloomulik: üldistav ja suurejooneline, toetus oma kogemustele ja
nägemistajule, mitte reeglitele. N: “Madonna kaljukoopas” – õhuperspektiiv,
tervikkujund, unistuslik meeleolu, sfumato-
õrn hele-tumedus, asub Santa-Maria della Grazie kloostris Milanos. “Püha
õhtusöömaaeg” – Kirstus oma 12 jüngriga, iga inimese psühholoogliseks portreeks
on tema nägu, Kristusel ainsana nägu varjus. Leonardo lähtub inimestest ja
tekitab ruumi nende suhetest, süveneb inimeste hingeellu. N: “Mona Lisa”
Raffael (1485-1520)
Kõrgrenessansi
ideaalide väljendaja. Töötas Vatikanis, kaunistas hooneid seinamaalidega. N:
Ateena kool. Tähtsamaks tahvelmaalid. N: “Madonna roheluses”. Ta oli üks
suurtest kunstnikest, kes kasutasid oma õpilaste abi. Iseloomulik: üldistatud
ideaalkujund, piltidel valitseb rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi
vahel. Lemmikmotiiviks Madonna, tavaliselt kompositsioon sümmeetriline või
kolmnurkne – keskel kõrgem tähtsam figuur, kõrval madalamad vähemtähtsad,
põlvitavad. N: “Sixtuse Madonna”. Idealiseerimine ja üldistamine sellisel
tasemel, et ei kao side reaalse maailmaga.
Michelangelo
Buonarroti (1475-1564)
Juhtis Peetri kiriku ehitust,
rohkem aega pühendas skulptuurile ja maalikunstile. Geniaalsus pole mitte õnn,
vaid pigem raske ja piinav koorem. Konfliktid paavstiga, kuna uskus oma
kutsumusse ja loomingusse piiritult. Uskus isiklikku inspiratsiooni. Maalis
inimesi ja raius neid välja marmorrahnudest, kujutas tegelasi pingeseisundis.
Teemad emamasti piigilist. Loomingus väljendab iseennast.
Skulptuur: 1504.
Taaveti figuur – 5,5 m kõrge, tahtejõuline vägilane; Moosese figuur – osa
paavst Julius II hauamonumendist, kujutatud istuvana, poosis ja näos väljendub
raev usutaganejate vastu; Medicite hauakabel Firenzes –ideaalportreedega on
ühendatud päevaaegade figuurid; “Surev ori”; “Pietà”
Maalikunst: Sixtuse
kabeli lagi (1508-1512) – motiivid vägivaldsed, kohati lausa võimatud; loobus
traditsioonilisest Kristuse kujutamise viisist. Sixtuse kabeli altarisein –
idaseina kompositsioon valmis ligi 30 aastat pärast lae valmimist; temaatika
piiiblist.
Maalikunst
Veneetsias 16. saj.
Tähelepanu koondus
õlivärvile, tähtis koloriit, värvitoon
Giorgione (u. 1478-1510)
Kuulsaim töö “Magav
Veenus” – unistuslik, lüüriline meeleolu, soe koloriit. Maastikuliste taustade
arenguloo tähtis etapp; maastik kui eraldiseisev teema. N: “Äike”
Tizian (u. 1490-1576)
Õlivärvidega
maalimine; teoste värvipinnad ei ole viimistletud, näha on pintslitõmmete
jälgi; vanaduses maalitud teostes on värvi väga paksult, mida on kohati peale
kantud ka sõrmedega. Temaatika: usuteema – hiigelpannoo “Maarja taevaminek”
1518; juubeldav elurõõm ja maise ilu imetlemine – “Taevane ja maine armastus”,
“Flora”, “Tüdruk puuviljadega”; erootika – “Urbino Venus”; piibliteema
–“Maksuraha”; portreed – “Paavst Paulus III”, “Keiser Karl V”, “Andrea Gritti”
Paolo Veronese (1528-1588)
16. saj. II pool,
elurõõmsad ja värviküllased dekoratiivsed kompositsioonid. N: “Pidusöök Levi
majas” (13,1x5,55), “Veneetsia triumf”.
Kasutatud kirjandus:
J. Kangilaski “Kunstikultuuri
ajalugu renessansist impressionismini”