Taust: üldine suund ja vaimne tähendus sama kui Itaalias, oluliste iseärasustega.
Suurimad saavutused maalikunstis. Kunst linnakodanike teenistuses.
Itaalia: antiikkunsti eeskujud
Tugev isiksuse ülistamine
Inimene on kõige keskpunkt
Antiigi paganlikud vormid
Ühendasid olmelise
idealiseerimise abil taevalikuks
Kasutusel kindlad reegli
Kunstnike isiksuse
kummardamine
Tellijaks ilmalikud ja
vaimulikud vürstid
Madalmaad: kultuur feodaalivastane
Ellusuhtumine karm,
ettevaatlik
Elulaad tagasihoidlikum
Inimeste võrdsuse ja
õiguse ideed
Ideed
põimusid veendumustega patususest ja tühisusest; inimene polnud maailma
keskpunkt
Jumalakartlikud õpetused
Usulised meeleolud
Tõid taevaliku olmelisse
Piltidel õpetlik moraliseeriv
tähendus
Eesmärgiks hingeelu avamine
Puudus kaunis stiil, inimesed võivad tunduda inetud
Tahvelmaal: kunstnikeks
käsitöölised. Kasutati õlivärve. Suuremalt osalt altarimaalid. Tellijaks jõukad
kodanikud. Temaatika: piiblistseenid, loodus, inimesed.
Jan van Eyck (1390-1441)
Esimesi
suurmeistreid Madalmaades. Kuulsaim teos Genti altari traditsioonilised
piiblistseenid – peenmaaltehnika, reaalne ja elav, ruumikujutus keskaegsete
itaallastega võrreldav. Uuenduslik perspektiiv. N: “Arnolfini abielupaar”
Rogier der Weyden (1400-1464)
Vähem
huvitatud detailidest, ruumikujutusest kui tunnete väljendamisest, värvide
kooskõlast. N: “Kristuse ristilt võtmine” – miimika ja kehakeel haaravalt
traagiline.
Hugo van der Goes (1440-1482)
Portinari altar – kõrgetasemeline peenmaal.
Itaallased vaimustusid õlivärvide võimalustest ja võõrapärasest
inimese- ja usukäsitlusest, kui see 1483. a. Firenzesse jõudis.
Hieronymus Bosch (1450-1516)
Looming pessimistlik fantast, sünge,
sarkastiline. Inimene armetu, loomalik, irratsionaalne, hukkumisele määratud
olend. 3-osalised altarimaalid, tavaliselt vasakpoolsel pildid pattulangemine,
keskel maine elu oma pattudega. Paremal Kristus, põrgupiinad näol. Pildid
unenäolikult põneva, peened värvimängud, inspiratsiooniks 20. saj.
Sürrealistidele. N: “Püha Antoniuse kiusamine”, “Eedeni aed” kolmikmaalist
“Lõbudeaed”.
Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski “Kunstikultuuri
ajalugu renessansist impressionismini”