Raimod Valgre, üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7.oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Tal on õde Evi ja vend Enn. Ema musikaalsus ja hea võõrkeelte oskus olid suunajaks pere esikpoja kujunemisel tema lapsepõlves. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides Perteli juures ning Tallinnas Prof. Theodor Lemba juures. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis. Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada. Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele, tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta. Laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant.

Lõpetas 1931. a. ehituserialal Tallinnas Riigi Ühistehnikagümnaasiumi.                           Töötas restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni, kitarri, laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus väljaandmises. Vahepeal oli Raimond Valgre tutvunud viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauluvihiku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" ning 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Taas jäi maha üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme.

Raimond Valgre mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle muusikaga tegeleda - mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks laiguks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk neiule saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaaris oli Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. 13.oktoobril 1944.aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale.

Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse (1946. aastal sõlmitud välkabielu Evi Hannusega purunes peagi).

Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. Tema laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." Valgre laulude põhjal on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas"("Estonias" 1967), tema elu ja loomingut käsitlevad ka telefilm "Igavesti Teie" (1976) ja näidend "Valge tee kutse"( Noorsooteater 1985)

Tema muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948. a. Raimond Valgre laulude avaliku esitamise, ja see oli üks paljudest põhjustest, mis viisid noore helilooja traagilise hukuni., Raimond Valgre suri 31. detsembril 1949. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule, kuid tema muusika jäi rahva hinge ning on uutes esitustes kandunud tänasesse päeva.

Iga rahvas, kellel oleks selline helilooja nagu Raimond Valgre, korraldaks temanimelisi laulukonkursse ja kultuurinädalaid. Kui Valgre elusaatus oleks olnud teistsugune, elanuks ta näiteks USAs, siis mängiksid ilmselt maailma raadiojaamad tema muusikat ja meie vaataksime siin Maarjamaal, suu ammuli, et oli ikka mees.

http://www.orkester.mil.ee/valgre.htm

http://www.valgre.ee/index2.php?aste=2

http://www.valgre.ee/img/raimon01.jpg

Seitsmenda klassi muusikaõpik

Eesti Entsüklopeedia nr. 10 “TÜRI- Y”.