Vahtang Ananjan sündis 1905. aastal Armeenias Samahjani külas Idževani rajoonis talumehe pojana. Juba varajasest lapse peale tuli tal võõraste juures tööd rühkida. Pärast nõukogude võimu kehtestamist Armeenias astub V. Ananjan LKNU ridadesse, käib parteikoolis ja töötab aktiivselt kaasa talurahvalehes «Matškal» («Kündja»), saades hiljem selle toimetajaks. Aastatel 1930—1931 ilmuvad V. Ananjanilt kaks külaelule pühendatud brošüüri, seejärel jutustus «Tulerõngas», milles kujutatakse võitlust nõukogude Võimu eest Armeenias.

Kuni Suure Isamaasõjani ilmuvad V. Ananjanilt mitu raamatut, muu seas ka «Violetsetel kõrgustel» ja «Koopaelanikud». Sõja puhkemisel astub Ananjan vabatahtlikuna armee ridadesse, tõotab sõjakorrespondendina ja kirjutab hulga olukirjeldusi ning jutte, mis ilmuvad esialgu ajalehis, hiljem aga antakse välja eriraamatuna («Võitlustandreil»). 1945. aastal ilmub temalt seiklusjutt «Põrguukse saladusi», millele järgnevad raamatud «Pärast sõda», «Jahimehe jutustused» (kolm väljaannet), «Inimesed meie farmist», «Sevani kaldal», «Lapsepõlv mägedes» ja «Pantrikuru vangid».

Laialdase kuulsuse on võitnud V. Ananjani jutustus «Sevani kaldal», mis on ilmunud mitte ainult vene keeles, vaid ka paljude teiste Nõukogude Liidu ja rahvademokraatia maade rahvaste keeltes. Selle jutustuse motiividel loodi ka kinofilm «Mägijärve saladus». 1947. aastal andis kirjastus «Sovetski Pissatel» vene keeles välja raamatu «Jahimehe jutustused» ja 1951. aastal ilmus see raamat ka «Ogonjoki» raamatukogu väljaandes. V. Ananjani on autasustatud ordeniga «Austuse märk» ja medalitega.