RUDOLF TOBIAS

                                 (1873-1918)

 

Rudolf Tobias sündis 1873. aastal Hiiumaal Käinas köstri lapsena. 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit, 9-aastaselt katsetas juba komponeerimisega. Poisikesepõlv möödus Kullamaal, kus isa oli köster. Haapsalu kreisikoolis jätkas R.Tobias muusikaharrastust. Siin sai ta esimest süstemaatilist klaverimänguõpetust K.v.Gernettilt. Kreisikooli lõpetamise järel hakkas ta valmistuma kooliõpetaja kutseks ning sooritas Tallinna gümnaasiumi juures koduõpetaja eksamid. Tallinnas võttis R.Tobias tunde Toomkiriku organistilt F.Reinickelt. 1893.a. avanes tal võimalus astuda Peterburi konservatooriumi. Seal õppis ta orelit L.Homiliuse ja kompositsiooni N.Rimski-Korsakovi juures. Konservatooriumi lõpetas ta 1897.a. Pärast konservatooriumi jäi R.Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt. 1904.a. asus ta elama Tartu. Ta ühines A.Lättega. Koos korraldati sümfooniakontserte ja esitati kooride kaastegevusel vokaal-instrumentaalseid suurvorme. H.Treffneri gümnaasiumis asutas R.Tobias keelpillikvarteti. Ta võttis osa kõigist rahvuslikest üritustest ja toetas rahvaviiside kogumise aktsiooni. Elatisraha hankis helilooja peamiselt muusikatundidega. Samal ajal oli ta ka H.Treffneri gümnaasiumi ja A.Puškini nim. Tütarlaste gümnaasiumi muusikaõpetajaks. Elu Tartus ei suutnud R.Tobiast kuigi kaua köita. Tema eesmärgiks oli Lääne-Euroopa. 1908.a. algul lahkus ta Tartust. Esimeseks peatuspunktiks oli Pariis, kus ta viibis paar kuud, mida kasutas enesetäienduseks. 1908.a. kevadel lahkus ta Pariisist, peatus Münchenis, Prahas ja Dresdenis ning elas siis pikemat aega Eichwaldi kuurordis Böömi linnas Temlices. Seal valmis 1909.a. oratoorium “Joonas”. Samal aastal asus ta Leipzigi, kus kandis selle oratooriumi kohalike jõududega ette. Leipzigis lõi R.Tobias veel sümfoonilise kapritšo rahvalaulu “Vares, vaga linnukene”, mis tuli ettekandele 1909.a. Tartu muusikapäeval. 1910.a. jäi R.Tobiase lõplikuks elukohaks Berliin. Seal andis ta muusikatunde, esines kontserditel pianistina, täitis kirikus organisti kohuseid, juhatas laulukoore, avaldas ajalehtedes muusikapublitsistlikke artikleid. 1912.a. kutsuti ta Berliini Kõrgema Muusikakooli muusikateooria õppejõuks. 1915.a. mobiliseeriti R.Tobias sõjaväkke, kus ta teenis tõlgina ja orkestrijuhina. 1916.a. vabanes ta tervislikel põhjustel. Ta pöördus tagasi Berliini muusikaülikooli ja asus looma teist oratooriumi “Sealpool Jordanit”. Ootamatu surm kopsupõletiku tagajärjel katkestas Rudolf Tobiase elutee 29.oktoobril 1918.aastal.

 

 

RUDOLF TOBIASE LOOMING.

 

Rudolf Tobiase looming jaguneb kolme perioodi: Peterburi, Tartu ja välismaa ajajärk. Esimene periood kestis umbes 10 aastat. Ta õppis tundma vene klassikalise muusika ideelisi põhimõtteid ja rahvuslikku alust. Peterburi konservatooriumis omandas R.Tobias realistliku meetodi ja professionaalse meisterlikkuse tugeva baasi. Klassikaliste eeskujude järgi kirjutas ta avamängu “Julius Caesar” ja kantaadi “Johannes Damaskusest”. Nendel teostel on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine, dramaatilise võitluse pinge kujundites ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Peterburis hakkas R.Tobias tundma suuremat huvi rahvusliku kultuuri vastu. Ta kirjutas koorilaulu “Neenia Kreutzwaldi mälestuseks” eepose looja 100.sünni-aastapäeva puhul. Tartus tekkis tal kindel kavatsus luua “Kalevipoja”-aineline ooper, kuigi ta ei jõudnud visandeist kaugemale. R.Tobias kirjutas palju rahvuslikkusest ja rahvaviiside kasutamise tähtsusest, kuid seda realiseerida suutis ta üksikutes teostes(Fantaasia eesti rahvaviisidest klaverile, kapritšo “Vares, vaga linnukene” teemal). Välismaaperioodil rikastus R.Tobiase kunst elementidega kaasaegsest muusikast, kuid Lääne-Euroopa muusika moodsatesse vooludesse suhtus R.Tobias äärmiselt kriitiliselt, jäädes lõpuni ustavaks suurtele kunstiideaalidele, muusikale, mis seisab kõrgemal “vallatlevast helinast”.

 

TEOSED.

 

Vokaalsümfooniline muusika:

      *Kantaat “Johannes Damskusest” 5 solistile, sega-ja meeskoorile, orelile ning sümfooniaorkestrile(A.Tolstoi)

      *Oratooriumid “Joonase lähetamine” 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfooniaorkestrile(Piibel); “Sealpool Jordanit” segakoorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile(Piibel)

      *Kooriteosed “Kyrie” segakoorile ja sümfooniaorkestrile; “Noored sepad” segakoorile ja sümfooniaorkestrile(G.Suits)jt.

      *Ballaad “Sest Ilmaneitsist ilusast” sopranile ja sümfooniaorkestrile(“Kalevipoeg”)

Sümfooniline muusika:

      *Avamäng “Julius Caesar”; “Burlesk”; kapritšo “Varese sõjasõnumida” sümfooniaorkestrile

      *”Klaverikontsert”(d-moll)

      *”Koraali variatsioonid” orelile ja sümfooniaorkestrile F-moll

      *Melodraamad “Kalevipoja unenägu”, “Kalevipoja epiloog” deklamaatorile ja sümfooniaorkestrile

Koorimuusika:

      *”Psalm 42”, “Seitse motetti”, “Psalm 32” segakoorile

      *Segakoorilaulud “Õõtsuv meri”(K.E.Sööt); “Murtud roos”(M.Lipp); “Noored sepad”(G.Suits)jt.

Orelimuusika:

      *”Fuuga” d-moll; “Prelüüd ja fugett” c-moll jt.

Instrumentaalkammermuusika:

      *Keelpillikvartetid

      *”Duett” 2 viiulile jt.

Vokaalkammermuusika:

      *Duetid “Mis on inimene?”; “Psalm 21” jt.

      *Soololaulud “Niitja”(H.Salus ja K.E.Sööt); “Sügis”(K.E.Sööt)

      *Rahvaviisitöötlused “Meie elu”(M.Mohn); “Mis sa nutad, lillekene?”(L.Koidula)

 

KASUTATUD KIRJANDUS.

 

*Eesti muusika I

*Eesti muusika bibliograafiline leksikon

*Eesti heliloojad ja muusikateadlased

*Google otsing

 

 

EVELIN VIKS